Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sellisel juhul kehtib ärisuhete reguleerimisel rida nõudeid, mis on REÕS-ga sätestatud. Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamis taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Õigussubjektsuse määravad õigusvõime ja teovõime
Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade." Brüssel I-bis määruse eesmärgiks on parandada ja soodustada kohtuotsuste ringlust ning edasi arendada juurdepääsu õigluse saavutamisele. Brüsseli I määrus, mis kohaldub kõikides tsiviil- ja kaubandus vaidlustes. Määrust ei kohaldata nendes tsiviil vaidlustes, mis on määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt määruse kohaldamis alast välja jäetud (nt isiku põlvnemise või õigus- ja teovõime üle käivad vaidlused, abieluvara jagamise vaid-lused, pärimis vaidlused), ning vaidlustes, mida käsitlevad mõned teised Euroopa Liidu määrused. Siinkohal tasub rõhutada, et alates 10. jaanuarist 2015 peavad Eesti kohtud lähtuma Brüsseli I määruse uusversioonist, mis on juba Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ja hakkas kehtima eelmise aasta lõpus. KOKKULEPPEST TULENEV KOHTUALLUVUS
annaabi.ee 
