(põhimotiiv!) alguses ajakirjanikud)- kriitika Ühiskonnakriitika (lüürilis-heroiline laul) Tähelepänu on keskaja- ja ja selekteerimise koht; sealt Usu(kiriku)vastasus tuli kohakirjanduse mõiste, Kriitika läbi satiiri renessansi autoritel olukirjeldus (tüüpiline) Klassikalised zanrid 19.saj eesmärk oli olla I faas materialistlik, taanduvad, ei kasutata
teemast. Austen kujutab oma aja ühiskonna igapäevaelu. Romantismiaja tungi ja tormi parodeerijad oli näiteks Thomas Love Peacock, kes kirjutas satiirilisi teoseid, kus peategelased kritiseerisid tolle aja filosoofilisi arvamusi. Realismi välja kujunemise toetavaks jõuks oli ka ajakirjanduse areng. Balzac ja Dickens olid ka alguses ajakirjanikud (oma aja mõistes muidugi). See oli kui kriitika ja selekteerimise koht. Sealt tuli välja kohakirjanduse mõiste, olukirjeldus. NB! Balzac on oma „Inimliku komöödia“ lõppsõnas sõnastanud enda ja esialgse 19.sajandi realismi. Balzac tuli ideele kirjutada üks romaan, mis koosneb suurest arvust romaanidest (tänapäeval nimetatakse seda jõgiromaaniks) -> „Inimlik komöödia“ , millele mõeldes seostub kohe Dante „Jumalik komöödia“. „Inimlikku komöödiat“ võib võrrelda suure panoraammaaliga, mis on silmale hoomamatu. Balzac kirjutas oma saatesõnas, et tahab
annaabi.ee 
