libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda.
sooritab maagilisi riitusi ja tunneb rahvameditsiini. Põhjarahvaste samanistlikus usundis oli maailm 3 osaline - ülailm, inimeste maa (keskmine ilm) ja allilm. Samaani ühendusteeks nende vahel võivad olla puu, jõgi, linnutiivad, kolle (tulease) jms. Kõige üle valitseb ülim jumal, temast põlvnevad muud jumalad ja ürgolendid, kes taevast maha on tõugatud. Eestlase «jumaluse» mõiste kattub «haldja» omaga. Looduses elavad haldjad/jumalused. Haldjad on kohakaitsevaimud, loodusvaimud veehaldjad ehk näkid. Näkil on ka teisi nimetusi, näiteks vesihaldjas, merehaldjas, järve-, jõe- või kaevuhaldjas. Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks, näiteks kaevuvaim, merevaim, veevaim. Veel võib nimetada maahaldjad ja metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem. eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem
») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb asjaolu, et see sõna esineb ainult eestlaste, soomlaste ja vadjalaste juures. Reeglina on haldjad seotud kohaga, nn võimupiirkonnaga. Näiteks järvehaldjas. Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud. Elis-Helen Starkopf 16 Sisukokkuvõtte: Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta lk 3 Meie arvamus Maa ja elu tekkest lk 4-5 Teaduslik maakera ja elu teke lk 6 Maailma loomise religiooseid käsitlusi lk 7-8 Maailma loomise mütoloogilisi käsitlusi lk 9-10 Kunstiline maakera ja elu teke lk 11 Isiklik maakera ja elu teke lk 12 Maa teke lk 13 Mis on müüt
annaabi.ee 
