Tervikuna oli riiklik järelevalve KOV-de tegevuse üle 1930-ndate teisel poolel liigselt valitsusekeskne, kusjuures KOV-de kaebeõigus oli mitmel alal piiratud või puudus. Kontrolli alla kuulus mitte üksnes kohaliku võimu tegevuse seaduslikkus, vaid ka otstarbekus ja poliitiline lojaalsus. Positiivseks tuleb lugeda eelkõige sõltumatu halduskohtu rakendamist kesk- ja omahalduse vaheliste õiguslike vaidluste lahendamisel. 1920.-1933. a etapi põhisisuks oli KOV areng Vene riigi kohahaldusinstantsist iseseisva euroopaliku riigi põhiseaduslikuks institutsiooniks koos sellele vastava staatuse ja funktsioonidega. KOV andis olulise panuse riiklike reformide, eelkõige maareformi läbiviimisse. Perioodil 1933.-38. a oli KOV valdkonnas keskseks sündmuseks vaieldamatult maaomavalitsuste kaotamine, mis andis omavalitsuspõhimõttele ränga hoobi, vapustades KOV korralduse aluseid. Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt
mitmel alal piiratud või puudus. Kontrolli alla kuulus mitte üksnes kohaliku võimu tegevuse seaduslikkus, vaid ka otstarbekus ja poliitiline lojaalsus. Positiivseks tuleb lugeda eelkõige sõltumatu halduskohtu rakendamist kesk- ja omahalduse vaheliste õiguslike vaidluste lahendamisel. 8. Kohaliku omavalitsuse probleeme, arengutendentse ja sündmusi 1920.-1933. a etapi põhisisuks oli KOV areng Vene riigi kohahaldusinstantsist iseseisva euroopaliku riigi põhiseaduslikuks institutsiooniks koos sellele vastava staatuse ja funktsioonidega. KOV andis olulise panuse riiklike reformide, eelkõige maareformi läbiviimisse. Perioodil 1933.-38. a oli KOV valdkonnas keskseks sündmuseks vaieldamatult maaomavalitsuste kaotamine, mis andis omavalitsuspõhimõttele ränga hoobi, vapustades KOV korralduse aluseid. Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt tsentralisatsioonile ja
annaabi.ee 
