Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse ,,Siuru". 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3. aprillil südame puudulikkuse tõttu. Debüüt avalikkus ees 1908. aastal. Tuli kirjandusse kahe futuristliku koguteosega ,,Moment" 1913, ja ,,Roheline moment " 1914. a) esimene periood Esimene luulekogu 1917 ,,Amores", 2 luulekogu ,,Jumalaga Ene" 1918. ,,Talihari", Hõbedased kujused", ,,Käoorvik" 1920. Palju armastuluulet. Pühendas luule Ingile (abikaasa Inga Visnapuu). Visnapuu esimeste koguda kõnekeel on isikupärane. Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 ,,Ränikivi", 1927 ,,Maarjamaa laulud"; 1927 ,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline
G. Kohta ajakirjanduses liikvel müüt, et katsetas päast esimest katest ka läti keeles kirjutada,kuna ei õnnestunud, jätkas eesti keeles. Visnapuu - ka temalt polnud ilmunud ühtegi isesesivat luulekogu. Ühisteosed aga küll: 1912 ,,Moment esimene" R.Rohu ja M Heibergiga. Kriitika suhtus üsna teravalt sellesse, ühes arvutuses nimetati seda futuristlikuks katsetuseks. Sealt läinud ka kirjanduslukku nagu tegemist oleks olnud futuristliku koguteosega. Futuristlikku seal ei leidu, küll aga solvusid mehed (R. Roht ja Visnapuu) ja andsid välja teose ,,Roheline moment" ja see juba oli futuristlik teos. Futurismi mõiste oli tol ajal õhus tänu Marinettile. Oli üks paljudest 20 sajandi alguses tekkinud ismidest (dadaism, sürrealism, abstraktsionism, kubism). Semper oli seotud tol ajal sõjaväeteenistusega, liitus hiljem. Atson - Marie Underi truu saatja, erasekretär. Polnud midagi kirjutanud.