Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga. Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki sõnul tehti mullu 43% kinnisvaratehinguist Tallinnas ja Harjumaal. Maad soetatakse ka rannikualadel, ent rohkem ikka silmailuks, mitte, et tootmist püsti panna ning maamaksul pole tema sõnul selles mingit osa. Maamaksuga mängimine viitab pigem kõrgendatud erahuvidele kindlate maapiirkondade vastu. Maamaksu puhul võib positiivseks siiski lugeda asjaolu, et antud maksude kogutavus on peaaegu 100 %-line, sest erinevalt teistest varaliikidest pole kinnisvara võimalik maksukogujate eest peita. Maksude optimeerimise skeemid annavad märksa vähem mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ning see tagab ka kindla maksulaekumise. Kohalikule omavalitusele on see stabiilne tulu. 2012. aasta Rahandusministeeriumi andmete järgi on maamaksust laekuva tulu 54 521 eurot.
riik suurendad enda tulusid, kuid teisalt üritame edendada rahva tervist, et kulutada vähem tervishoiuteenustele ja sotsiaalhoolekandele. Ehk ühelt poolt loodab riik, et tarbitaks samas mahus või isegi rohkem, teisalt soovitakse ka rahava tervise paranemist. Lisaks võib aktsiisi tõstmine mõjuda negatiivselt ettevõtjatele/tootjatele juhul, kui aktsiisi tulemusena tarbimine oluiselt väheneb. Alkoholiaktsiisi analüüs B.Gay Peters viie maksu omaduse järgi Maksude kogutavus (administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata kui kerge on makse koguda ning missugune on maksu võime genereerida soovitavat tulu. Alkoholiaktsiisi on koguda suhteliselt kerge, kuna maksu kogutakse müügi kogustelt. Tulu prognoosimine on keerulisem, kuna müügikogused ei ole ette teada, tegemist ei ole esmatarbekaubaga ning inimeste tarbimisharjumused võivad ajas muutuda (seda mõjutavad nt üldine majanduse olukord, inimeste sissetulekud, kohustused jne)