Praeguse majandusnäitajad on järgmised: SKT (ostujõu pariteedi järgi)-68 miljardit. $. (2008); 68360 miljonit. $. (2009); 70150 miljonit. $. 2010 2,6% (2010) Reaalne SKT kasvu. SKT elaniku kohta on OK. $ 5200. (2008 - 2010) Põllumajandus. 1990-te lõpus põllumajandus oli peamis Guatemala majandus. 1997. Aastal oli andnud umbes 70% ekspordi kogumahust, 25% SKTST, ja selles oli tööl pool puudeta elanikke. 1500 suurima kohvi istanduse põllumajandusettevõtete todevad umbes 4/5 kogusaaki; kohviubi ajal on rohkem kui 400 000 inimest. Metsandus ja kalandus. Kuigi Guatemala on rikkas kalavaruga, kalandus ei ole hästi arenenud. Enamik metsaressursside, sealhulgas MAHAGON ja muud väärtuslikku puuliigid, on koondunud Petén osakonna vihmametsade. Kuigi troopiliste metsade seal maailmas on väga vähe ja need on keskkonna seisukohast suure väärtusega, ulatub Guatemala valitsuse El Petén metsa kasutamine. Indistriaal tootmine.
250 tuhat ha põllumaad on praegu söötis. 2.Enne sõda oli teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal suurim. Viimastel aastatel on teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal hakanud suurenema. 3.Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud. 4.Lina kasvupind on kõige rohkem vähenenud -; peaaegu 260 korda. 5.Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. 16. Kogusaaki ja saagikust isel. näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Eristatakse 4 erinevat kategooriat: 1) kogusaagikuse ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist. Valik-vaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak; 2)bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel
mis peavad paika nii kasvupindade dünaamika analüüsimisel kui ka muude näitajate dünaamika analüüsil. Näitajate dünaamikat iseloomustavad statistiliste näitajate aegread. Dünaamika analüüsi eesmärgiks on: a) anda hinnang analüüsitava näitaja kujunemisele analüüsitava perioodi kestel; b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud analüüsitava näitaja kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus. 26. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (nimetatud kategooriad kehtivad eelkõige teravilja kohta): a) Kogusaagi ja saagikuse prognoos; b) Bioloogiline kogusaak ja saagikus; c) Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus (punkrikaalus); d) Kogusaak ja saagikus aidakaalus
Kasvupinna vähenemine 1990.-ndatel aastatel on tingitud kogu põllumajanduse allakäigust. 250 tuhat ha põllumaad on praegu söötis.2. Enne sõda oli teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal suurim. Viimastel aastatel on teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal hakanud suurenema.3. Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud. 4. Lina kasvupind on kõige rohkem vähenenud -; peaaegu 260 korda. 5. Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad.Statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (kehtivad eelkõige teravilja kohta):a) kogusaagi ja saagikuse prognoos b) bioloogiline kogusaak ja saagikus c) kogusaak ja saagikus esialgses kaalus d) kogusaak ja saagikus aidakaalus.
See oli 1852. aasta ja need istandused kasutasid seemneid, mis olid ette kasvatatud valitsuse istandustes. Darjeeling oli siis ainult vähese asustusega asula, mida kasutati mäestiku puhkepaigana armeele ja jõukatele inimestele. Tee, mis on töömahukas tööstusharu nõudis märkimisväärselt enam töölisi istutama, hoolitsema, kärpima ja lõpuks toodangut töötlema. Seda tööd pakuti inimestele piiri tagant Nepaalist. 1866 oli Darjeelingil 39 aeda, mis tootsid 21 000 kilo teed kogusaaki. 1856. aastal kasvas aedade arv 56ni, mis tootsid umbes 71 000 kilo teed, kasvatatud 4400 hektaril. 1860-1864 rajati Darjeelingi Kompanii 4 aiaga, samal ajal kui Darjeeling Consolidated Tea Co algusaeg on 1896. 1874. aastaks oli leitud, et tee Darjeelingis on kasulik ettevõte ning seal oli 113 aeda keele tuhandel hektaril. Tänapäeval on Darjeelingis 86 töötavat aeda, mis toodavad Darjeelingi teed 19 000 hektaril. Kogutoodang jääb igal aastal 10-11 miljoni kilo vahele.
annaabi.ee 
