prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein · Energiaheina saab kasutada energiatoormena. · Energiaheina saadakse harilikult pilliroost ja laialehelisest hundinuiast, päideroost, kiukanepist jne. · Selle raiering on üks aasta. Vajaminev tehnika, kasvatamise plussid. · Energiaheina külvi-, hooldus- ja koristustöödeks sobib tavapärane söödatootmiseks kasutatav tehnika (niidukid, vaalutajad, kogurid, liikurhekseldid, ruloonpressid), mis rohusöötade tootmisega tegelevail põllumajandustootjail on üldjuhul olemas. · Energiaheina kasvatamine aitab suurendada (säilitada) tööhõivet maal, on väga positiivne avatud maastike säilitamise seisukohast, · pikaajalise püsiva rohukamaraga energiahein vähendab taimekaitsevahendite kasutamise vajadust ning · vähendab taimetoitainete väljauhtmist,
Harilik vaarikas Roosõieliste sugukonda kuuluvat väheharunevate vartega 1,5-2 m kõrgust põõsast viljeldakse kultuurtaimena,ent ta kasvab ka looduslikult raiesmikel ja metsaservadel.Kuni 1cm läbimõõduga valged viietised õied on koondunud väheõielistesse õisikutesse.Õitseb juuni keskpaigast alates 15-20 päeva.Valkjashall õietolm on suure niiskusesisaldusega,mida tuleks õietolmu kogumisel ja kuivatamisel silmas pidada.Vaarikalt õietolmu kogumisel oleks otstarbekas tühjendada kogurid vastkogutud tolmust kaks korda päevas.Mõned sordid õitsevad vähesel määral kogu suve,põhiline korje saadakse õitsemise haripunktis umbes viis päeva peale esimeste õitepuhkemist.Üks vaarikaõis eritab 15-20 mg nektarit suhkrusisaldusega 45-50%.Kõige paremat saaki annavad päikesepaistelistes kohtades kasvavad taimed.Meeproduktiivsus hektarilt on 70-100kg.Soodsates kasvutingimustes eritavad vaarikaõied nektarit nii rikkalikult,et mesilasel piisab meepõie täitmiskeks 4-5 õie
2). Seega saab seda masinat kasutada ka kiviveokina. Joon. 2. Vahelduvtoimelise kivikoguri (punkerkoguri) eestvaade: 1 hammaskamm (kihvsahk), 2 kanderatas, 3 kaldresti 6 kallutamise hüdrosilinder, 4 punkri 5 kallu- tussilinder, 7 raam, 8 - veotiisel. Pidevtoimelised kivikogurid on kuni 10 cm sügavusel ja põllupinnal paikneva-te väikekivide (suurusega kuni 30 cm) üleskorjamise ja punkrisse kogumise (punker- kogurid) või veokile laadimise (laadurkogurid) masinad. Nende alamliikidena saab eristada järgmisi: 1) vaalurkogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutatud kive; 2) lauskoristuskogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutamata kive nii pinnalt kui pin- nakihist; 3) vaalurkogurid, mis üheaegselt vaalutavad ja koguvad ning mida nimetatakse ka kivikombainideks. Kõikide koguriliikide tööseadiseks on passiiv- või aktiivsahk (vibrosahk) ning varbsari-, varblint- või ketasbiitersõelur
annaabi.ee 
