Esimese kella hind oli 1000 eurot, teise kella hind 950 eurot, kolmanda kella hind 1100 eurot ja neljanda kella hind 1080 eurot. Perioodi jooksul müüdi 2 kella müügihinnaga 1500 eurot/kell. Perioodi lõpul tehakse kindlaks, et müümata on veel kellad, mis soetati 1000 euro ja 1080 euro eest. Varude lõppjääk on seega: 1000 eurot + 1080 eurot = 2080 eurot ja müüdud kaupade soetusmaksumus, mis kajastatakse kuluna, on: 950 eurot + 1100 eurot = 2050 eurot Koguressurss: 1000 eurot + 950 eurot + 1100 eurot + 1080 eurot =4130 eurot Koguressurss 4130 eurot Väljaminek: 2050 eurot Lõppjääk: 2080 eurot Kasumiaruanne Müügitulud: 2 kella ×1500 eurot/kella = 3000 eurot Müüdud kauba kulud 2050 eurot Brutokasum 950 eurot FIFO- meetod Esimesena soetatud kogus müüakse esimesena ära. Varu jäägi maksumus arvutatakse viimaste ostude hindade alusel.
Näide AS A soetas perioodi (näiteks kuu) jooksul 4 kella. Esimese kella hind oli 1000 kr, teise kella hind 950 kr, kolmanda kella hind 1100 kr ja neljanda kella hind 1080 kr. Perioodi jooksul müüdi 2 kella müügihinnaga 1500 kr/kell. Aasta lõpul tehakse kindlaks, et müümata on veel kellad, mille soetusmaksumused on 1000 kr ja 1080 kr. Varude lõppjääk on seega: 1000 kr + 1080 kr = 2080 kr ja müüdud kaupade soetusmaksumus, mis kajastatakse kuluna, on: 950 kr + 1100 kr = 2050 kr. Koguressurss: 1000 kr + 950 kr + 1100 +1080 kr = 4130 kr Väljaminek: 2050 kr Lõppjääk: 2080 kr Kasumiaruanne Müügitulud: 2 tk * 1500 kr/tk = 3000 kr Müüdud kauba kulud 2050 kr Brutokasum 950 kr Näide (FIFO, LIFO, kaalutud keskmise meetodi rakendamiseks) Arvutada lõppjääk ja müüdud kauba kulud, teades järgnevaid andmeid:
annaabi.ee 
