Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks, mille laekumistest finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi, on jagatud tööandja ja töövõtja vahel. Maksu suurus sõltub selle eesmärgist, sissetuleku suurusest jne. Ettevõtja maksab iga töötaja brutopalgalt 40%-50% sotsiaalmaksu ning töövõtja panus sotsiaalmaksude kogumises piirdub 20-25%-ga (Deflassieux, 2011). Mõningad näited (tabel 3): haigekassale makstav tervisekindlustuse summa arvestatakse kogupalga pealt töövõtja maksab 0,75 % ja tööandja 12,8%; peretoetus, 5,4% kogupalgast, tasub täies ulatuses tööandja. Tabel 3 Cleiss, 2010 1991. aasta Finantsaktiga otsustati, et sotsiaalmaksu peavad maksma kõik inimesed, kes elavad Prantsusmaal ning kes saavad kohustuslikust tervisekindlustusest kasu. Tulud, mis sotsiaalmaksust tulevad, eraldatakse sotsiaalkindlustuse eelarvesse, spetsiifiliselt riiklikele
Kuidas taastada hea õhkkond? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks olema üles ehitatud ? Esmalt peab kontorijuhataja aru saama, et langenud on klientide ja töötajate rahulolu. Samuti et on kasutanud ergutustasu halvemat poolt jäika kontrolli alluvate tööde üle ning survestanud pidevalt saavutama eesmärki. Ametikoha eesmärgiks on pigem teenindamine kui müük. Ka on ergutustasu osatähtsus palgast seatud liiga suureks, hakkab asendama juba põhipalka. Kogupalga tase on ka paigast ära, kuna telleri palk kipub olema sama või isegi suurem kui keerukamat tööd tegeva konsultandi palk. Üks võimalus oleks tulemustasu sidumine kogu meeskonna tulemustega. Kui ta mõistab, et ainult müüginäitajatele üles ehitatud tulemustasusüsteem ei anna soovitud tulemusi, siis tuleb tulemuspalgasüsteem uutele alustele luua. Tuleks rakendada kliendirahulolu mõõtmissüsteem ja teeninduskvaliteedi jälgimine, ka tuleks säilitada
annaabi.ee 
