Ateena mereliit: 478/477 sõlmiti Ateena mereliit ehk nn Delose liit. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja ei pannud, pidid maksma andamit. Liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon. Demokraatlik riigikord: Ateena kodanike hulk kõnealusel perioodil ulatus arvatavasti kuni 60 000 inimeseni. kõik tähtsamad riigiasjad otsustati regulaarselt koguneval rahvakoosolekul (ekklesia), millele kuulus nii seadusandlik võim kui ka õigus otsustada päevapoliitilisi küsimusi. Rahvakoosolek käis koos u 40 x aastas ja rahvakoosoleku päevakorra valmistas ette 500 liikmeline nõukogu, mille liikmed loositi füülide poolt üles seadtud kandidaatide hulgast. Nõukogu tööd juhtisid omakorda 50 prütaani. (kes olid loositud). Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid komplekteeriti samuti loosi teel
jaanuaril 2002. Kohtu statuut jõustus 1. juulil 2002. Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid, nende hulgas naiste diskrimineerimise, rassilise diskrimineerimise, laste õiguste, piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastased konventsioonid. Lisaks võtab Eesti osa töögruppidest, mis töötavad välja rahvusvahelist inimõiguste alast õigust. Samuti osaleb Eesti Genfis koguneval ÜRO inimõiguste nõukogu istungitel vaatlejana ning igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3.komitees. Eesti peab oluliseks ka ÜRO rolli arengumaade toetamise arendamisel. Vabatahtlike annetuste näol on Eesti toetanud ÜRO arengukoostööga seotud organisatsioone alates 1998 aastast (toetatud on Üro lasteorganisatsiooni, ÜRO Rahvastikufondi, ÜRO naiste arengu fondi.
28 Ateena demokraatia Periklese ajal. Ateenas muutus riigikord järjest demokraatlikumaks, s.t. lihtrahvale meelepärasemaks. Periklese ettepanekul hakati nõukogu liikmetele, riigiametnikele ja kohtunikele maksma väikest palka, mis lubas ka vaestel meestel oma igapäevast tööd ajutiselt kõrvale jättes riigi teenimisele pühendada. Kõik tähtsamad riigiasjad otsustati regulaarselt koguneval rahvakoosolekul (ekklesia), millele kuulus nii seadusandlik võim kui ka õigus otsustada päevapoliitilisi küsimusi. Kõigil kodanikel so Atika meessoost põliselanikel alates 18. eluaastast oli õigus rahvakoosolekul osaleda ja sõna võtta. Küsimused otsustati hääletamisega. Selle üle, mida rahvakoosolekul arutusele panna, otsustas 500-liikmeline nõukogu (bule), mille liikmed loositi füülide poolt üles seatud kandidaatide hulgast (igast füülist 50 liiget)
annaabi.ee 
