Arvutikasutaja laadis endasse vaibal käies staatilist elektrit, läks printeris paberit vahetama, maandas kuni 2000- voldilise staatilise elektri laengu printeri kaudu ja sellega põles läbi printeri emaplaat. 16) Ilm ja staatiline elekter Õhk ise elektrit ei juhi, küll aga teeb seda õhus sisaldav vesi. Talvekülm aga kuivatab õhku nõnda palju, et see staatilise elektri ära juhtimine sisuliselt hääbub ja nii kogunevadki meie riietesse ja juustesse tavapärasest suuremad laengud, mis pidevalt väljundit otsivad. Kui lõpuks ukselinki, arvutit või mida iganes muud elektrit juhtivat eset katsume, väljubki see laeng meie kehalt. Kütmisel muutub õhk veelgi kuivemaks
Neile kõigile on välja mõeldud võõrsõnad. Postkaartide, eelkõige piltpostkaartide kogumist nimetatakse filokartiaks. (Eesti koguja) Postkaartide kogumist saab liigitada kolmeks: privaatne, eksponeeriv ja juhuslik kogumine. Privaatsed kogujad koguvad salaja ja nende eesmärgiks ei ole teistele oma kollektsiooni näidata. Eksponeerivad kogujad näitavad teistele oma kollektsioone. Juhuslik kogumine toimub nii, et lihtsalt ei raatsita postkaarte ära visata ja nii need kogunevadki. (Eesti koguja) Eesti Koguja seltsi liige Kaimar Ilves seostab postkaartide kogumist inimese kire ja eneseteostamisega. Tema liigitab kogumist emotsionaalseks ja materiaalseks. Emotsionaalne kogumine on seotud rahuloluga toimunu üle. Näiteks kogutakse postkaarte reisitud riikidest. Materiaalne kogumine on investeerimiseks hea viis. Ajapikku kasvab ajalooliste postkaartide väärtus. (Eesti koguja) Elmo Viigipuu arvates tuleb tihti mõtiskleda selle üle, millised on piirid kogumisel
Selleks lendab ta rabalauka või mõne teise sobiva väiksema veekogu kohal ning pistab tagakeha madalasse vette või märja turbasambla vahele. Munast koorub ussikesesarnane eelvastne, kes peagi kestub. Eelvastse kestast väljub vastne. Vastsed elavad veetaimestiku vahel või madalama veekogu põhjas kaks kuni kolm aastat. Nad kasvavad kuni 25 millimeetri suuruseks ja kestuvad umbes kümme korda, kuni saavutavad täiskasvu ning on valmis veest välja ronima. Enne viimast kestumist kogunevadki vastsed madalamasse vette ning ronivad siis mööda taimevarsi või turbasammalt kuivale. Viimasest 10 vastsekestast väljub tiivuline kiilivalmik, kes enne äralendu peab pikalt tiibu sirutama ning ,,kuivama". Taimevarrele või samblale jääb temast maha kitiinist vastsekest (eksuuv), mille järgi on võimalik määrata kiili liiki.
annaabi.ee 
