· Perearstidel pikad ja tihedad tööpäevad. · Haigekassa rahad piiratud, osad arstid ei saa piisavat koormust. · Teatud eriala arstide puudus. 2. Arstide lahkumine välismaale. · Arstide palgad välismaal on kordades suuremad kui kodumaal. · Noored, kes on äsja ülikooli lõpetanud lähevad välismaale tööle. · Arstid tahavad töötada suurtes haiglates, kus tehnika on parem ja kaasaegsem. 3. Meditsiin kogunendud suurlinnadesse. · Meditsiiniline tipptehnika on kogunenud keskustesse. · Ääremaal meditsiinilist inimressurssi napib. · Patsient suunatakse raskema haigusega mõnda suurlinna. · Maahaiglad on vanad ja vajavad remonti. 4. Kärped haigete arvelt. · Kärbiti haiguspäevi- esimesed 3 päeva inimene mingit raha ei saa. · Inimene töötab haigena ja sellega rikub enda ja kolleegide tervist. · Haigekassa kärpis ravimihüvitist.
Avastati ka imeilusaid skulpuure, mida peeti nt vanaks puuslikuks, mida pidi kiviga peksma (Sm kirik). N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega. Renessanssi ajastul lihtsalt hoiti neid, tundusid ilusad, aga neid ei uuritud. Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks. Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas
annaabi.ee 
