suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Henle lingu alanevsäär ei lase läbi Na+ (soola), vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee väljumist Henle lingu alanevast säärest
vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi Helene lingu alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Helene lingu alanev säär ei lase läbi Na+, vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee väljumist Helene lingu alanevast säärest