Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R. Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas : 1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2. Alternatiivne(Õiguse tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) Faktilist koosseisu. Kui T1 või T2 või Tn, siis R Õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised v alternatiivsed. Eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormis nim õigusnormi hüpoteesiks. Õiguslikke tagajärgi nim kas dispositsiooniks-MILLINE PEAB OLEMA INIMESTE KÄITUMINE KUI NAD ON SAATUNUD HÜPOTEESIS KEHTESTATUD OLUKORDA v sanktsiooniks-NÄEB ETTE
Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R. Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas : 1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2. Alternatiivne(Õiguse tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) Faktilist koosseisu. Kui T1 või T2 või Tn, siis R Õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised v alternatiivsed. Eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormis nim õigusnormi hüpoteesiks. Õiguslikke tagajärgi nim kas dispositsiooniks-MILLINE PEAB OLEMA INIMESTE KÄITUMINE KUI NAD ON SAATUNUD HÜPOTEESIS KEHTESTATUD OLUKORDA v sanktsiooniks-NÄEB ETTE
annaabi.ee 
