ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul. See vähenemine ei ole eluohtlik, arvestades nefronite suurt kohanemisvõimet. Nefron algab lehtrikujulise kihnuna, mis ümbritsedes verekapillaaride kogumikku, moodustavad kokku neerukehakese, jätkub väänilise torukesena neeru koore- ja säsiosas ning suubub kogumistorukesesse. Uriini moodustumine nefronites kulgeb kahes faasis: 1) Filtratsioonifaas. Kuna neerupäsmakese kapillaarides on vererõhk suhteliselt kõrge, 60-70 mm Hg , siis filtreerub kapillaaridepäsmakese ja neerukihnu vahelisse glomerulaarõõnde primaarne uriin. Selle tekke intensiivsus oleneb vererõhu ja kihnuõõne rõhu erinevusest. Enamik valke neerufiltrit ei läbi. Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub.
neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul. See vähenemine ei ole eluohtlik, arvestades nefronite suurt kohanemisvõimet. Nefron algab lehtrikujulise kihnuna, mis ümbritsedes verekapillaaride kogumikku, moodustavad kokku neerukehakese, jätkub väänilise torukesena neeru koore- ja säsiosas ning suubub kogumistorukesesse. Uriini moodustumine nefronites kulgeb kahes faasis: 1) Filtratsioonifaas. Kuna neerupäsmakese kapillaarides on vererõhk suhteliselt kõrge, 60-70 mm Hg , siis filtreerub kapillaaridepäsmakese ja neerukihnu vahelisse glomerulaarõõnde primaarne uriin. Selle tekke intensiivsus oleneb vererõhu ja kihnuõõne rõhu erinevusest. Enamik valke neerufiltrit ei läbi. Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub. Vere