- imenduvad Na+,K+, Cl. vesi ei liigu läbi „lahjendav segment“. Vesi jääb torru. Veri muutub hüpertooniliseks. – furosemide sekreteeritakse (diureetikum) * distaalne vääntoruke- imenduvad Na+, Cl-, Ca+2, Mg+2 – 90% sooladest lõpuks imendub tagasi (koos jämeda osaga arvestades). vesi ei liigu läbi „lahjendav segment“ - thiazide sekreteeritakse (diureetikum) * ühendav segment – reguleerib hapete, HCO3-, ammoniaagi, Ca+2, Na+, K+ ja vee eritamist. * koore kogumistoruke - reguleerib happe, HCO3-, ammoniaagi, Na+, K+ ja vee eritamist. (K+ tavatingimustes eritatakse uriini). * välimine säsi kogumistoruke - reguleerib happe, ammoniaagi, Na +, K+ ja vee eritamist * sisemine säsi kogumistoruke - reguleerib vee, uurea ja happe eritamist. - lisaks eraldi ka jukstaglomerulaar aparaat (distaalne vääntoruke läheb glomeeruli juurest aferentse ja eferentse arteriooli vahelt läbi – moodustab kompleksi, kus toimub filtratsioon ja reabsorptsiooni reguleerimine)
Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke, kogumistoruke, Henle ling, verekapillaarid, pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud
kogumistorus. Kokku imendub organismi tagasi 99% esmasuriinis olnud veest. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu difundeerub osa uureast verre tagasi. Kuna veri voolab kiiresti, ei saavuta ta vereplasmas nii kõrget kontsentratsiooni kui uriinis. Lisaks selle toimub ka kusiaine neerusisene ringlus (kontsentratsioonide erinevuste tõttu ringleb osa uureast rajal kogumistoruke neerusäsisse rakkude vahele Henle ling uuesti distaalsesse vääntorukesse) · Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Samas väheneb nõrkade aluste resorptsioon ja suureneb nende eritumine. Aluselise uriini korral on need protsessid vastupidised. · Vee ja elektrolüütide tagasiimendumine
Aldosterooni produtseeritakse neerupealisekoores (nimeta elund) ja tema toimel diurees väheneb Mehe kusiti on 20 cm pikk (nimeta pikkus ja pikim osa), pikim osa on spongiosa- 16cm. Antidiureetilise hormooni toimel diurees väheneb. Erektsioonil või suguti rippuva osa tõstmisel vastu kõhu eesmist seina kaob mehe kusiti häbemeluudeeesne kõverik. Neeru läbilõikel on (mikroskoobis) näha lõpliku uriini tekke struktuurid Nefron nefronitoruke ja kogumistoruke. Hambajuured on kinnitatud lõualuusse hambaalveooli (nimeta kuhu) sidekude, kollageenkiud (mille abil) (2p) Peensoole motoorika seisneb järgmistes liigutustes toidukämbu/kördi segamine, edasiliigutamine. Raud talletatakse ferritiinis maksas, hemoglobiinis veres (nimeta elundid, molekulid) (2p) Gastriini sekretsioon toimub (nimeta elund) maos ja ta mõjutab kaksteistsõrmiksoole ja mao talitust. (2p) Sapp on vajalik rasvade imendumiseks (nimeta elund, millest) peensoolest.
annaabi.ee 
