Valke kooshoidvad keemilised sidemed : 1. Peptiidside - seob aminohappe jääke omavahel. 2. Vesinikside - vesiniku ja hapniku ning vesiniku ja lämmastiku vahel. Valkudes 3. SS-tüüpi sidemed - tekib väävlit sisaldavate rühmade vahel. Juuksed. 4. Hüdrofoobne side - tekib hüdrofoobsete aminohapete vahel. Valkude füüsikalis-keemilised omadused : 1. Suur molekulmass.(läbiminek membraanidest on takistatud. (kui uriinis on valk, siis neerude kogumistorude membraanid on vigastatud.) 2. Laeng - kõikidel valgu molekulidel on olemas laeng. 3. Lahustuvus ja mittelahustuvus. Piim ja munavalge lahustuvad. Enamus lihasvalke ei lahustu. 4. Hüdrolüüs. Valkude hüdrolüüsil tekivad AH-d. (happeline keskkond ja ensüüm pepsiin põhjustavad). 5. DENATURATSIOON - Valgu kõrgemat sorti struktuuride (4-, 3- ja 2-ne struktuur) kadumine(toimub tugevate füüsikalis-keemiliste tegurite mõjul : muna
mis algab päsmasekihnust ja suubub koos teiste tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tubulusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Henle ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kogumistorude kaudu neerukarikatesse, neeruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi
86 pH-väärtuse langust nimetatakse atsidoosiks, selle tõusu aga alkaloosiks. Vesinikuioonide kontsentratsioon on seotud elektrolüütide tasakaaluga. Järsk pH-väärtuse muutus võib olla seotud kaaliumisisalduse äkilise muutumisega. Kokkuvõte Neerud paiknevad retroperitoneaalses ruumis lülisamba kõrval, verevool toimub neeruarteri ja neeruveeni kaudu. Neerupäsmakestes filtreeritakse esmasuriin, mis suures osas imendub tagasi tubulaarsüsteemi, lõplik uriin tühjendatakse kogumistorude kaudu neeruvaagnasse. Erituselundina eemaldavad neerud kehast vees lahustuvad ainevahetusjäägid, elektrolüüdid ja happed. Uriin läheb neeruvaagnast kusejuha (ureeter) kaudu kusepõide. Kusepõis on altpoolt suletud kahekordse sulgurlihase abil, ventiilmehhanism välistab uriini tagasivoolu ureetritesse. Põie tühjendamisega viiakse uriin kusiti (ureetra) kaudu kehast välja. Osmootselt aktiivsete osakeste sisaldus keha erinevates vedelikuruumides mõjutab osmootse
annaabi.ee 
