01.01.2008 aasta seisuga on muuseumi kogus 24 760 museaali. Muuseumikogu jaguneb alakogudeks dokumendid, trükised, esemed (sh. kunst), fotod ja abikogu. Muuseumikogu on laiapõhjaline, eduka uurimistöö ja sisukate näituste aluseks. Kaasaegne hoiutingimuste loomine on oluline kultuuripärandi säilitamisel, selle eelduseks on nõuetekohaselt sisustatud fondiruumid. Museaalid peavad olema digitaalselt kättesaadavad. Eesti Tervishoiu Muuseum panustab MUISi kasutuselevõttu ja kogumispoliitika loomisesse. Koostöö Muuseum peab oluliseks vanade koostööpartnerite säilitamist ja võimalike uute koostöö huviliste leidmist Eestis kui kaugemal. Eesti Tervishoiu Muuseum keskmuuseumina peab oluliseks aitab kaasa ning vajadusel juhendab eri- ja huviala ühenduste tegevusele tervishoiuvaldkonnas. EESMÄRGID, TEGEVUSED JA INDIKAATORID Eesmärk: Muuseumi külastajatele on loodud laialdased võimalused kaasaegses
01.01.2008 aasta seisuga on muuseumi kogus 24 760 museaali. Muuseumikogu jaguneb alakogudeks dokumendid, trükised, esemed (sh. kunst), fotod ja abikogu. Muuseumikogu on laiapõhjaline, eduka uurimistöö ja sisukate näituste aluseks. Kaasaegne hoiutingimuste loomine on oluline kultuuripärandi säilitamisel, selle eelduseks on nõuetekohaselt sisustatud fondiruumid. Museaalid peavad olema digitaalselt kättesaadavad. Eesti Tervishoiu Muuseum panustab MUISi kasutuselevõttu ja kogumispoliitika loomisesse. Koostöö Muuseum peab oluliseks vanade koostööpartnerite säilitamist ja võimalike uute koostöö huviliste leidmist Eestis kui kaugemal. Eesti Tervishoiu Muuseum keskmuuseumina peab oluliseks aitab kaasa ning vajadusel juhendab eri- ja huviala ühenduste tegevusele tervishoiuvaldkonnas. EESMÄRGID, TEGEVUSED JA INDIKAATORID Eesmärk: Muuseumi külastajatele on loodud laialdased võimalused kaasaegses
säilitamisel ja eraldamisel, arhivaalide valikul ja kogumisel, nende hoole all olevate arhiivide kaitsmisel, säilitamisel ja konserveerimisel ning dokumentide korrastamisel, kirjeldamisel, publitseerimisel ja kättesaadavaks tegemisel vastavalt arhiivinduse põhiprintsiipidele. Arhivaarid hindavad arhivaale erapooletult ning tuginevad otsuste langetamisel põhjalikele teadmistele oma asutuse administratiivsete nõuete ja kogumispoliitika kohta. Nad korrastavad ja kirjeldavad säilitamiseks valitud arhivaale vastavalt arhiivinduse põhiprintsiipidele (provenientsiprintsiibile ja algse korra austamise printsiibile) ja kehtivatele standarditele nii kiiresti, kui nende ressursid võimaldavad. Arhivaarid koguvad arhivaale vastavalt oma asutuse eesmärkidele ja ressurssidele. Nad ei tohi taotleda ega vastu võtta arhivaale, kui see ohustab arhiivide terviklikkust või turvalisust