vastastikuses traditsioonivahetuses on soome-rootslased paljudel juhtudel toiminud vahendajana, läänest lähtuvate mõjutuste suubumiskanalina. Soomekeelse rahvaluule kohta võib üldistavalt öelda, et keskaegsed kalevalamõõdulised ballaadid ja legendid, uuema rahvalaululiigid, paljud Soomes tuntud rahvusvahelised muistendid ning suurem osa soome muinasjuttudest, vanasõndest ja mõistatustest liitub Rootsi vahendusel Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonidega. · Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga-Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. EEPILINE RAHVALAUL · Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1
esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed või keel ei viita täiesti selgesti sünnipaigale, tuleb uurimisel sagedasti rahulduda otsusega, et laul on võinud sündida ükskõik kus soome-eesti keelealal. Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga- Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel
annaabi.ee 
