tamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutus- organisatsioonid. – Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke ained siseldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused,arvetades „ Jää- tmeseaduses“ ja „ Kemikaaliseaduses“ ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. – Tahatisrahata pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad määrab vallavalitsus. – Tagasirahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseltuleb läht- tuda „ Pakenduseaduse“ nõuetest. Pakendijäätmed, pakendijäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt. Loetakse pakendijäätmeks jääde,mis on pakendi määratluse kohaselt täitnud eelnevad pakendi funksioone. Pakendi tootmise jäätmed ja purunenud paken did, mida pole kaubaga täidetud ega kasutusele võetud (nagu praak- ja avarii
jäätmete kogumisringi tuleb masinat puhastada. Jäätmeveomasinad peavad olema kaetud, et tuul ei kannaks jäätmeid laiali, samuti vastama transporditavate jäätmeliikidele ning kogustele. Näiteks erivärvi kilekottidesse kogumise puhul ja ei ole võimalik kasutada prügipressiga jäätmeveokit, sest prügikotid peavad sorteerimiskeskusesse jõudma tervetena. Jäätmete kogumine ja vedu korraldatakse kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgides kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda ning vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist. Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu. Igas korraldatud jäätmeveo piirkonnas peaks prügi vedav firma vastutama ka biolagunevate jäätmete kokkuvedamise eest. Kolm Eesti ettevõtet AS Ragn-Sells, AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Resk pakuvad kodanikele ning kohalikele omavalitsustele igati meeldivat teenust.
Lähim töötav prügila jääb hetkel Torma valda, Tartust ca 60 km kaugusele, kuhu praegu suunatakse enamus Tartu linnast ladestatavaid jäätmeid. Pilt 4. Torma prügila 11 3. JÄÄTMEKOGUMISE KORRALDUS 3.1 Ohtlike jäätmete kogumiskorraldus Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt kohustatud ise korraldama ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. Ettevõtete ohtlikke jäätmeid võtab vastu AS Epler&Lorenz. Tartu elanikud saavad ohtlikke jäätmeid viia: · Jalaka 60b ja Jaama 72c keskkonnajaama (võetakse vastu akusid, patareisid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslampe jm); · kolmeteistkümnes bensiinijaamas (patareid, akud ja vanaõlid); · ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli
annaabi.ee 
