madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja
Linnades on ka kinniseid sisealajaamu, mis võtavad vähem ruumi ja on meeldivama väljanägemisega, kuid tunduvalt kallimad. Sisealajaamad võivad olla nii õhk- kui gaasisolatsiooniga (gas insulated switchgear, GIS) isolatsioonikeskkonnaks elegaas (SF6). Selliste alajaamade seadmed on kompaktsemad ega vaja sagedast hooldust. Joonisel 5.32 on firma ABB õhkisolatsiooniga keskpingejaotla. Kambri lõikel on näha kaablisisendit, voolutrafosid, kogumislatte ja võimsuslülitit, mis on paigutatud vankrile. Kambri ülaosas on releeterminal. Joonisel 5.33 on firma Merlin Gerin gaasisolatsiooniga keskpingejaotla kambri lõige. Siin on järjestikku (alt üles) kaablisisend, voolutrafod, võimsus- ja lahklüliti ning latid. Latide ees on releeterminal. Kaitselahutus tehakse võimsuslüliti väljatõmbamisega kambrist. Joonis 5.32 Õhkisolatsiooniga alajaama keskpingejaotla kambri lõige ja jaotla
madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja
annaabi.ee 
