Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt ühepereelamute ja suvilate rajoonid, kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks. Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon. Sadevete kanalisatsioon on linna lõuna osas. Ühisvoolse kanalisatsiooni heitveed juhitakse heitveepuhastuse jaama, sade ja drenaa iveed puhastamata Narva jõkke. Osa ettevõtteid omavad väljalaske Narva jõkke. Narva jõkke on 4 pidevat heitvee väljalasku ja 3 avariiväljalaset, mis kuuluvad linnale. Narvas tarbiti maagaasi 1999.a 8,6 milj. m3 s.h elanikud 4,5 milj
prügiveoauto pääseb. Selle eest, et mahutid oleksid korras ning puhtad ja et prügiveoauto pääseks nende juurde takistusteta, vastutab jäätmemahutite omanik või rentnik, juhul kui jäätmehooldelepingus ei ole ette nähtud teisiti. Nõuded jäätmemahutitesse asetatavatele jäätmetele Olmejäätmetele ettenähtud mahutitesse ei tohi panna: · tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid · vedelaid jäätmeid · ohtlikke jäätmeid · käimlajäätmeid · kogumiskaevude setteid · taaskasutatavaid jäätmeid · ehitusjäätmeid · muid erikäsitlust vajavaid jäätmeid · aineid või esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat · aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, kuju või muude omaduste tõttu võivad kahjustada mahutit või jäätmeveokeid · või raskendavad oluliselt jäätmete kokkupressimist.
annaabi.ee 
