Riigil on küll osa jäätmekäitlusest, kuid suurema osa moodustavad ohtlike jäätmete kogujatest erafirmad. Kuigi jäätmeseadus ei nõua riigilt kogumiskeskuste ehitamist, kuid siiski on tänaseni need üles ehitatud riigi rahaga. Riik on otsustanud rahastada kogumiskeskuste rajamist kolmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et Eesti võtab eeskuju Põhjamaadelt; teiseks, kuna ettevõtjatel pole piisavalt raha, huvi ja oskusi nõuetekohaseid kogumikeskuste rajamiseks; ning kolmas põhjus on see, et riik ei suudakski tagada piisavat järelvalvet eraõiguslike kogumiskeskuste üle. Riigi toetus on kahtlemata kasuks tulnud, sest muidu poleks ohtlike jäätmete kogumine niivõrd arenenud kui see praegu on. Kuid sel on ka negatiivne külg: riik pole eriti võimekas järelvalve tagamises. Probleemid tekivad enamasti litsentside jagamisel, kuna ei hinnata alati käitlemisiega tekkivaid ohte. Ohtlike jäätmete käitlusest Eestis
Riigil on küll osa jäätmekäitlusest, kuid suurema osa moodustavad ohtlike jäätmete kogujatest erafirmad. Kuigi jäätmeseadus ei nõua riigilt kogumiskeskuste ehitamist, kuid siiski on tänaseni need üles ehitatud riigi rahaga. Riik on otsustanud rahastada kogumiskeskuste rajamist kolmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et Eesti võtab eeskuju Põhjamaadelt; teiseks, kuna ettevõtjatel pole piisavalt raha, huvi ja oskusi nõuetekohaseid kogumikeskuste rajamiseks; ning kolmas põhjus on see, et riik ei suudakski tagada piisavat järelvalvet eraõiguslike kogumiskeskuste üle. Riigi toetus on kahtlemata kasuks tulnud, sest muidu poleks ohtlike jäätmete kogumine niivõrd arenenud kui see praegu on. Kuid sel on ka negatiivne külg: riik pole eriti võimekas järelvalve tagamises. Probleemid tekivad enamasti litsentside jagamisel, kuna ei hinnata alati käitlemisiega tekkivaid ohte. Ohtlike jäätmete käitlusest Eestis