sõltuvusena hooldusjaamade arvust: C2=b/n, kus b on konstant (hooldustöödeks kasutada olev raha). Kogukulud on nende kahe komponendi summa: = + Juuresoleval joonisel on toodud mõlema kulukomponendi ja kogukulude graafikud, kui a=80 000 kr ja b=600 000 kr ning jaamade arv n muutub 1-st 10-ni. On näha, et kogulukud sõltuvad jaamade arvust n. Kiirtee operaatorfirma on huvitatud, et kogukulud oleksid minimaalsed. a) Leia graafikult, mitu hooldusjaama oleks kasulik C rajada? C b) Jooniselt on näha, et kogukulud on minimaalsed parajasti siis, kui mõlemad kulukomponendid on C1 võrdsed: C1=C2. Lahendades vastava võrrandi, saame et optimaalne
Need kulud võib algebraliselt avaldada pöördvõrdelise sõltuvusena hooldusjaamade arvust: b C2 ' , kus b on konstant. Kogukulud on nende kahe komponendi summa: n Joonis 45 b C 'a n % . Joonisel 45 on toodud mõlema kulukomponendi ja kogukulude n graafikud, kui a= 80 000 kr ja b= 600 000 kr ning jaamade arv n muutub 1-st 10-ni. On näha, et kogulukud sõltuvad jaamade arvust n. Kiirtee operaatorfirma on huvitatud, et kogukulud oleksid minimaalsed. a) Leia graafikult, mitu hooldusjaama oleks kasulik rajada. b) Jooniselt on näha, et kogukulud on minimaalsed parajasti siis, kui mõlemad kulukomponendid on võrdsed, C1 ' C2 . b 600 000 Lahendades vastava võrrandi, saame et optimaalne hooldusjaamade arv on n ' ' .3