jaoks sobiva augu tegemiseks tööriistana üht tööriista käepidet, et avarus saaks piisavalt suur ja korrapärane. Et lõigata sirge servaga ääri, võtsin kasutusele ka joonlaua ning noa. Kuigi enamus küünlajalgadest õnnestus ja ma olin tulemustega rahul, esines siiski ka kaks tagasilööki. Nimelt purunesid mõlemad elevandikujulised küünlajalad eelpõletuse käigus, millest mul oli väga kahju kuna tegemist oli mu enda lemmik küünlajalgadega. Arvatavasti jäi neile nende kogukuse tõttu sisse õhumulle ninga kuigi ,,Londiste" puhul tegin ma purunemise ennetamiseks küünlajala kõhualusele väikesed augukesed sisse, ei tabanud ma ilmselt õigeid kohti. Samuti on võimalik, et oma suuruse tõttu oleksid mõlemad küünlajalad pidanud võibolla enne eelpõletust natuke kauem kuivama. Sellest hoolimata olen ma oma uurimistöö tulemustega väga rahul. Selle käigus õppisin ära taaskord ühe huvitava ajaviiteala ning loodan ka tulevikus keraamikaga tegeleda,
viimastel aastatel ei ole tõestatud. [2] Tõelise raskeveohobuse tunnus on kogukas ja jõuline luustik, suhteliselt lühikesed jalad, tugev ja jäme kael, lai sügav rind, lühike ja lai selg, mille turi ja laudjas on samal joonel eritunnuseks selgroole moodustuv renn. Lauge turi ja ümar tagaosa moodustab uhkelt kõrge põlvega liikumise kõigil allüüridel(samm, traav,galopp). ERl on suurepärane iseloom, arukas ja koostööaldis teotahe, mis see on nende kogukuse juures ääretult oluline. Miinuseks on suur higistamine, sest kui higistav hobune töötab mudastes ja niisketes tingimustes, siis kipuvad tekkima nahaprobleemid. Reeglina on neil tõugudel karvased jalad ja seetõttu kipub niiskus põhjustama ka jalgade probleeme. Raskeveohobustel on olnud palju ülesandeid läbi aegade töö põldudel ja metsas, raskete kaupade veol ja rüütlite vedamisel lahingusse ning tänapäeval
annaabi.ee 
