ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise sõelast läbinud pinnast. See pinnas segatakse veega suspensiooniks, mis deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on koormise, löögi või vibratsiooni mõjul, survejõud terade vahel väheneb või kallatakse 60mm d-ga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõteklaasi, otstarbekas suurema kogukoormise puhul kasutada suuremaid hoopis kaob, seetõttu väheneb või hoopis kaob ka teradevaheline hõõrdejõud lisatakse vett suspensiooni mahuni 1l ja segatakse hoolikalt. Uuritakse teatud koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis ning võlvid purunevad. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult aja möödudes, teatud sügavusel olevate terade läbimõõte. Selgub, et teatud võrdub eelnevalt saavutatud koormisega
Vajadusel võib seejärel koormust uuesti suurendada, teha niinimetatud rekompressiooni tsükkel või tsüklid. Esimene koormus valitakse võimalikult väike, arvestades seadme tehnilisi võimalusi. Pinnas tiheneb igal koormusastmel ja tema kokkusurutavus väheneb. Võrdsete koormusastmete korral põhjustaks iga järgmine väiksema deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on otstarbekas suurema kogukoormise puhul kasutada suuremaid koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Seega võiks kasutada näiteks koormisi, mis tekitavad pinge 10, 20, 40, 80, 160, 320 ja 640 kPa. Suurem pinge ei ole tavaliselt vajalik. Alati ei ole suured koormisastmed otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsest erinevad koormamisviise. Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab teataval määral teimi tulemust.
annaabi.ee 
