19. saj algul loodi nt vallakohus ja tekkis olukord, kus valda ei valitsenud mõis vaid mõis ja talupojad koos. Esimesed vallakohtud rajati juba 18 saj lõpupool, et aidata mõisnikku õigusemõistmisel. 1816-1819 a seaduste järgi pidi talurahva pärisorjusest vabastamine algama kogukonna valimistega ja talurahvakogukondade moodustamisega. Eestimaal vastutas kogukonna omavalitsuse kohustuse täitmise eest kogukonnavanem(vallavanem või külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid. * 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused,
Suurbritannias ei ole omavalitsusüksustes kohalikku valitsust, valdkonniti korraldavad haldust mitmesugused toimkonnad. Linnapea/vallavanema (kogukonnavanema) staatus ja pädevus varieerub riikide kaupa väga tugevasti, samuti tema valimise/nimetamise süsteem ja kord. Põhjamaades ning osa Saksa LV liidumaades on kogukonnavalitsusel (volikogul) tugev staatus ja pädevus ning funktsioonid, tema alluvuses töötab kogukonnavanem (kommuunivanem; linnapea ehk bürgermeister), kes vastutab tegeliku täitev-korraldava tegevuse eest. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on kogukonnavalitsusel peamiselt nõuandev funktsioon kommuunivanema või linnapea juures, kellel laiad volitused. Mõnes riigis (nt Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) nimetab linnapea (bürgermeistri) riigi valitsus. Nimetamine võib sel juhul olla vaid formaalne kinnitus esinduskogu seast valitud linnapeale. Kuid nt
annaabi.ee 
