analüüsimise põhjal võis konfliktide tõttu surra isegi kuni veerand rahvastikust. Naised küll sünnitasid sagedamini kui tänapäeval oli laste suremus väga suur. Ühiskonnakorraldus oli suhteliselt võrnde, ehk mingi soo, vanuse ja isiklikest võimetest võisid erinevused eksisteerisid. Arvatavasti kehtisid tavad ja tööjaotus , jahil käisid tavaliselt mehed, koriluse ja majapidamistöödega tegelesid naised. Kooselu oli ilmselt reguleeritud ja kogukonnasisesed abielud võisid olla keelatud. Kui elukaaslased pärinesid teistest kogukondadest, siis oli see ühtlasi laiemaid alasid ühendav, kultuuritraditsioone kandev ja säilitav ning uusi ideid ja oskusi levitav tegur. Matmisel surnule mõnikord loomahammastest ripatsi kaasa panek osutab mingile religioossele tõekspidamisele ja rituaalile. Võimalik, et surma ei käsitletud kui elu lõppemist, vaid selle vormi muutust. Mesoliitikumi
fragmendi . Massiavalikus suhtleb meediaga ja saab sealt pol ideid , kuid on pol vähemaktiivne kui olid lugemisgrupid. ( Habermas). Massiavaliku on valmis vstu võtma ka väga radikaalseid poliitilisi ideid ja ideoloogiaid . Tunnusjooneks on järjest suurem passiivsus( massiavalikkuse). D. Bell räägib ideoloogia lõpust. Tema sõnum : valitsuste ül ei pea olema ideoloogia levitamine vaid puhtalt tehnokraatlikud nähtused, kes loovad indiviidi jaoks kõige paremad tingimused. Kogukonnasisesed ja vahelised konfliktid: Liberalism , kommunis on kogukonnasisesed konfliktid. Peavad oma üh piisavalt tugevaks , välispidised ohud puuduvad. Välise eksistensiaalse ohu puudumine koondab peamise tähelepanu kogukonna siseste peamiste konfliktide peale. Pol ideoloogiate jagamine parem ja vasak skaala pärineb Lääne- Euroopa kogukonnasisestel konfliktidelt . Paremal kuninga pooldajad, vasakul kuninga vastased ( jakobiinid) . Keskel soojad? Vasakul oli liberalism , hiljem lisandub sinna
annaabi.ee 
