Seejärel antakse ülevaade alternatiivraha tekkimise põhjustest ning lõpetuseks kirjeldatakse, kuidas alternatiivrahad pidama jäävad. 1.1 Mis on alternatiivraha? Alternatiivraha, mida võib nimetada ka täiendrahaks, rööprahaks ja kogukonnarahaks, on maksevahend, mida kasutatakse paralleelselt domineeriva riikliku valuutaga või rahvusvahelise valuuta asemel. Alternatiivraha jaguneb peamiselt nelja erinevasse gruppi: ajakrediit, vastastikune krediit, kogukonnaraha ja barterraha. Nii ajakrediit kui ka vastastikune krediit on veebi tasandil toimivad teenustevahetusvõrgustikud. Nad erinevad üksteisest selle poolest, et ajakrediidi puhul toimub üldjuhul oma mõtete ja heategude vahetamine, kuid vastastikuse krediidi puhul toimub teenuste vahetamine ning raha luuakse n-ö teenuse osutamisel. Bartertehingu puhul vahetatakse kaupu või teenuseid raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.
keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval. Maksekorraldused mis liigavad pangasiseselt või pankadevaheliselt. Odav. Alternatiivraha – täiendraha, paralleelraha, rööpraha, kogukonnaraha on maksevahend, mida kasutatakse alternatiivina riikliku või rahvusvahelise valuuta asemel. Sageli hakatakse alternatiivraha kasutama, kui riigis on majanduskriis ja riiklik valuuta on oma usaldusväärsuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada. Alternatiivraha kasutamise põhjuseks võib olla ka inimeste soov vastavas piirkonnas sotsiaalseid probleeme lahendada või majanduselu elavdada. 13. Raha funktsioonid.