(Vormsi lugu 2013) Joonis 7. HulloSvibyRumpoMagnushofi teerist (Vormsi lugu 2013) Joonis 8. Hullo rahvas, 1919 (Vormsi lugu 2013) Vormsi tänapäeval Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja turvaline. Meid ümbritseb miljööväärtuslik ja turvaline keskkond ning me elame looduslähedaselt. Meie lapsed õpivad renoveeritud koolimajas ja lasteaias. Vormsil on kaasaegsed infrastruktuurid: teedevõrgustikku ja sadamaid uuendatakse pidevalt. Kogukonnamajandus põhineb kohalikel ressurssidel (kartul, marjad, seened, mesi, koduloomad, metsamaterjal, ulukid, kala). Tegeleme üha hoogsamalt põllumajandusega, hooldame rannaniite ning kasvatame lihaveiseid ja lambaid. Toimumas on turismitaristu areng, külastajate ja nendega seonduv elavdab saareelu. Vormsi positiivne kuvand eestimaalaste hulgas meelitab suvekodusid ostma ning ehitama ka tuntuid inimesi. Kuna Vormsi rahvas ja üldse
Civic economy on kooskõlas sotsiaalse innovatsiooniga. Civic economy kutsub üles inimesi oma ressursse jagama ja üksteist läbi selle aitama üksteisega konkureerimise asemel ning toetab mõtteviisi, kus ühe kogukonnaliikmed investeerivad koos oma ümbruskonna heaolu edendamisesse. Civic economy toetab üksikisikute ja kogukondade muutumist vastupanuvõimelisemaks ja vähem haavatavamaks majanduse kõikumise suhtes. Civic economy tõlge võiks olla kodanikumajandus või kogukonnamajandus (Mazzuco, 2017). Civic economy eesmärk on luua suletud ahelaga süsteem - taaskasutada ressursse tervikliku arengu ja teenuste jätkusuutliku pakkumise jaoks. Samuti käivitab civic economy sotsiaalse kapitali uuendatud sotsiaalse vahetuse kaudu, millel on võtmeroll antud ressursside haldamise ja omamise toetamisel (Mazzuco, 2017). Civic economy suurendab kohalike inimeste teadlikkust oma ressurssidest ning nende ressursside potentsiaali, kui need ühendada
annaabi.ee 
