Eesti võis määrusandlikul teel sättida kodanike omavahelist suhtlemist ning nende käibimist riigi ja kogukonna organitega. Samuti võis ta määruste abil korraldada oma maa maksundust ja kodanikkude majanduslikke kohustusi oma kogukonna heaoluks. Selline avaralt sisustatud määrusandlusõigus lõi Eesti maast ja rahvast omapärase autonoomse korporatsiooni, kus Vene riigivõim oli täiesti välja tõrjutud kõigilt kogukondlikelt haldusaladelt. Vähemalt haldusküsimustes avaldas tolleaegne Eesti oma enda, mitte Vene keskvalitsuse tahet. Selliselt mõistetud määrusandlusõigus võimaldab kõnelda maa ja rahva iseseisvusest halduslikus ehk kogukondlikus mõttes ning kogukondlikes asjus oli Eesti iseseisvus tõesti väga täielik. Siiski oli too õiguskord oma käepärastolevate vahenditega suuremate rahvuslikkude sihtide taotlemiseks vägagi puudulik, sest kogukondliku iseseisvuse ajastul
kuid suurel määral viidi ka sise- ja välisturgudele. Mõisa kontroll tp saaduste üle oli põhiline, mis takistas turu arengut ida-Elbe regioonis. Mõisamajand kujunes tegelikult välja juba keskajal. Mõisahärrusest keskajal siiski rääkida ei saa. Linnad siiski olles vähem aadli kontrolli all suutsid väga tugevalt pakkuda tp alternatiivseid maj tingimusi sh ka migratsioonisihtpunkti. Aadel oma pol pos oli Ida_Elbes võimsam kui Läänes. Läänealadel suutis talurahvas kogukondlikelt oma õigusi seada, Gutsherrschafti üks tunnuseid ka see, et tp kogukondlikud funk viidi mõisniku kontrolli alla, mille tulemusel need kogukondlikud liikumised peagi kadusid.Miks Ida-Elbe regioonis mõisnikud suutsid tugevamini oma võimu kehtestatud on palju vaieldud. Konsensust ei ole. Kindlasti tuleb silmas pidada aadli poliitilisi tegureid. Gutsherrschafti hiilgeaeg 18 saj IIp , alates 30 a sõjast. Riigivõim hakkab üha enam rolli mängima. Baernenschutsin on Nappi termin, Eesti
annaabi.ee 
