1905a. saigi temast õpetaja Läänemaal Massu vallakoolis. Ta võttis seal tegevalt osa rahva haridustööst ja tulunduslikest üritustest, äratades ühtlasi tähelepanu oma "boheemlikkude" eluviisidega. Selle järel näivad algavat ta rännakud ja ühtlasi ka kirjanduslik tegevus. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses köster-koolmeistri ametis. Konfliktide tõttu vallandati Oks eksalteeritud käitumisega ametist (1911a.) ja saadeti ilma kindla töö- ja elukohata kogukohta Saaremaale (1912a.). Ta oli vaimselt murdnud ja seda tehti sundkorras. Seal hakkas ta tegelema rohkem füüsilise tööga ja 1914 mobiliseeriti Oks sõjaväkke. 1917 aasta mais paigutati luutuberkuloosi põdev Oks Tallinna Linnade Liidu haigemajja, hiljem Tallinna priihospidali, kuid haiguse ravimine oli lootusetult hilinenud. Teda tabas ka vaimuhaigus. Seda kas pikkade ööde tõttu, mil ta tegi kirjatöid või siis ühe naise pärast Samara kubermangus
14 sanitaarvagunit laiarööpmelisel ja 3 vagunit kitsasrööpmelisel raudteel. Eraldi vagunid olid raskesti ja kergelt haavatute jaoks. Sanitaarvagunitega transporiditi Vabadussüja ajal 43 463 haavatut ja haiget. Lisaks sanitaarvagunitele oli transpordi kaks desifektsioonivagunit, üks köökvagun ja üks seitsevaguniline saunarong. Koos transprdiosakonnaga töötas matmisosakond,mille ülesandeks oli langenute matmine lahinguväljal või toimetada kogukohta. Kodumaale saadeti ka 142 Soome ja Taani langenud vabatahlikku. 6 Sõjaoludes oli suur tähtsus toilustuspunktidel, mis asusid Tallinnas, Tartus, Tühi-Alliul, Tapal, Võrus, Pärnus ja Jõhvis igal pool 2 punkti. Väeosast maha jäänud ja pärast puhkust sinna siirduvatele sõduritele peavarju andmiseks moodustati ,,sõdurite kodud,, mis venemaalt
annaabi.ee 
