puuvilju, seemneid, ja juurikaid. Säilinud skeletijäänused näitavad, et suured loomad on kukkunud püünisaukudesse või jooksnud kabuhirmus inimeste süüdatud tule eest üle järsakuserva kuristikku. Kliima soojenes, paljud kaduma läinud liikidest olid aga kohastunud eluks väga külmades oludes. Selgroogsed, eriti suuremad nende hulgast, on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud. Kliimamuutused mõjutavad ennekõike taimede kasvu ja elupaika üldse, kuid elupaigad peavad kogukamatel liikidel olema suured. Rohusööjate arvukuse langemine toob paratamatult kaasa kiskjate vähenemise. (George McGavin,2006,lk 34,35) Põllundus Põllusaaduste kasvatamiseks on vaja maad. Raiuti metsi ja hävitati looduslikku taimestikku, et luua oluliselt liigivaesemaid ja märksa ebapüsivamaid põllumajanduslikke ökosüsteeme. Viimase 10 000 aastaga on maha raiutud enam kui kolmandik maailma kunagisest metsarikkusest, ja see protsess jätkub
Erand on näiteks jalgrattasõit (kompenseerivad jõuülekanne + keha massi kannab ratas). 32 SPORDI ÜLDAINED I TASE Keha suurusega on seotud ka liikumis- NB! süsteemi aktiivne osa, st närvisüsteemi juhitavad lihased. Suurem keha kujutab seda moodustavate alamstruktuuride ühikute arvukuse tõttu tavaliselt komp- litseeritumat juhtimisülesannet. Sellele viitab nii see, et kogukamatel loomadel on tavaliselt suurem aju, kui ka see, et laste kasvades jääb nende kesknärvi- süsteem keha üldisest arengust erineva tempo tõttu ajutiselt hätta. Probleemist annab märku liigutustegevuse halve- nev kooskõlastus ehk koordinatsioon. Väljakutse koordinatsioonile kajastub nii liigutuste kiiruses, jõus kui ka vastupidavuses. Foto: Janne Salumäe www.sportfoto.ee KEHA ARENG JA TREENITAVUS Üldiselt on arenev keha halvasti treenitav. Loodus väldib laste ainevahetuse