ruumist, läbi selle tahkude. Sa pole enam sina ise, sa oled autojuht maanteel täis pisikesi sõidukeid, osana teede võrgustikust, mis jooksevad linnadesse ja läbi nende, linnadesse, mis kiiskavad satelliitfotol öhe oma valgusreostust, valgusreostust, mis sureb ülejäänud ilmaruumi särasse nagu üle kruiisilaeva parda Läänemerre visatud suitsukoni. Ja kes oled sina? Tugev ranne või nõrk? Mis tähtsust sel enam on? Sellise mastaabiga kaardil loeb vaid kosmiline kiirgus ja mõne kogukama musta augu paratamatu agressioon ümbritseva suhtes
Kui ühendus kulguriga peaks mõne kaljurahnu või muu takistuse tõttu katkema, hakkab kulgur tuldud teed mööda tagurdama, kuni side on taastatud. Kuuerattaline Sojourner liigub äärmiselt hüplevalt ning ettevaatlikult. Korraga sõidab ta viis sentimeetrit, peatub hetkeks ja jätkab sõitu, kui midagi ootamatut pole juhtunud. Kulguri tippkiirus on 1,3 sentimeetrit sekundis. 10-kilone ja kogukama mikrolaineahju suurune Sojourner kasutab liikumiseks oma päikesepatareisid. Seepärast liigub ta ainult Marsi päeval. Ehkki Sojourner teab tänu senise liikumise arvestamisele ja mõõteriistadele oma asukohta, kasutavad teadlased tema marsruudi täpsustamiseks iga päev ka värskeid Pathfinderi fotosid. Phoenix Marsile Aastatuhande vahetus oli ameeriklastele Marsi uurimisel halb aeg. 1999. aastal läks maandumisel kaduma Mars Polar Lander
joa, mitu järve ja Kongo lähtejõed. Livingstone suhtles aafriklaste kui võrdsetega ning seadis sihiks orjakaubanduse tõkestamise. Ent ajalool oli plaanis midagi muud. Kuulus maadeuurija David Livingstone pani juba eelmisel sajandil Aafrikat külastades tähele, et sealsed elanikud paistsid silma oma väledate jalgade ning heraklesliku jõu poolest. Joostes paarikümne kilomeetri kauguselt naaberkülast tamtammi laenamas käia oli neile käkitegu ning kookospähklid tundusid mõne kogukama mehe käes justkui herneterad. Küllap saigi Livingstone'le saatuslikuks see, et ta proovis pärismaalaste kombeid järgida ning, kui vähegi võimalik, ka nendega sammu pidada. Tulemuseks oli organismi ülekurnatus, troopikapalavik ja... surm. Ta jõudis küll oma reisimuljed paberile panna, ent mustanahaliste müstiline kiiruse ja jõu saladus jäi temalgi lahendamata. 2 NOORUS JA KOOLIAEG
erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. 1851. aastal leiutati ka märgplaatmenetlus, mis eeldas plaadi säritamist niiskena ja kohest ilmutamist. Selle jaoks konstrueeris William Brown kogukama kaamera, mille sisse sai käe pista ja nii plaat ette valmistada ning pärast võtet ka kiirelt ilmutada. Aastal 1864 tutvustas leiutaja Jules Bourdin oluliselt väiksemat kaamerat märgplaatide jaoks. Fotoplaati töödeldi sarnaselt Browni leiutisele küll kaamera sees, aga ilma sinna kätt sisse pistmata. Bourdini loodud ,,Dubroni" nime kandvale kaamerale oli sisse ehitatud nimelt keraamilisest materjalist või klaasist kamber, kuhu vajalikud kemikaalid sisse valati ja nii kogu