kuivendatavate alade kuivendusvõrk. Kuivendusviisiks on tänapäeval drenaažkuivendus. Et poldrid rajatakse harilikult tasastele aladele, siis peab kogu kuivendusvõrgu ehitama minimaalse languga. Et kuivendusvõrgu veejuhtmete lang on väike, on väike ka pumpade tõstekõrgus. Viimase vähendamiseks rajatakse peakraav või selle pumbajaamapoolne osa mõnikord hoopis ilma languta. Väikeste langude tõttu peab peakraavi ja esimese järgu kogujakraavide ristlõige olema tavalisest suurem. Siis täidavad nad ka veekogumisbasseini ülesannet pumpade töö vaheaegadel ning pumpasid on võimalik tööle rakendada periooditi. Pumpade perioodilise töötamise tõttu töötab kuivendusvõrk (eriti pea- ja kogujakraavid) rasketes ja ebaühtlastes tingimustes. Pumpade töölerakendamisel hakkab voolu kiirus kraavides vastavalt veepinna langu suurenemisele järjest suurenema. Pumbajaama
pikkade kogujadreenide langumurdepunktidesse, kus voolukiirus väheneb. Neelukaevu ülesanne on sulglohku koguneva pinnavee juhtimine dreeni. Pinnavee sissepääsuks on maapinna kõrgusel avad. Neelukaevu kasutatakse üle 2 hektarise valgalaga sulglohkudes. Väiksema valgla korral juhitakse pinnavesi drenaazitorustikku dreenifiltri kaudu. Selle ehitusel võib kasutada kruusa, võrkkotis hakkpuitu või betoonist filterplokke. Kraavikaevu kasutatakse piirde- ja väiksemate kogujakraavide vee juhtimiseks drenaazi. 51. Millised on probleemid drenaazi rajamisel allikalisel alal ja kuidas neid lahendatakse? Allikaliste alade kuivendamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Põhjavee tugeva juurdevoolu korral tuleb kaaluda kuivenduse otstarbekust ja üldjuhul jätta maa looduslikku olekusse. Allikaliste alade kuivendusvõtteks on piirdekraavide ja dreenide rajamine, drenaazivõrgu tihendamine, püstdrenaazi kasutamine
Metsamaad nõuavad vähem intensiivset kuivendamist kui põllumaad. Et kuivendus oleks ühtlane ja kraavide vahele jääksid korrapärase kujuga maatükid, tuleb kuivenduskraavid projekteerida üksteisega ja metsasihiga paralleelselt. Kraavid tuleb projekteerida tee või sihi kõrgemalasuvale poolele, et lõigata ära pealevalguvad veed. Vältida tuleks kraavide lõikumist sihtide ja teedega. Kraavide pikkus oleneb reljeefist, kogujakraavide vahekaugusest, majanduslikest ja ekspluatatsioonitingimustest. Kraavid projekteeritakse kuni 1500m pikkused. Enamasti on kraavide pikkused tavaliselt 300-600m. Lisaks kraavidele soovitatakse rasketel liivsavi ja savipinnastel pinnavett ära juhtida veevagudega, mille vahekauguseks võetakse 20-25m ja sügavuseks 30-40cm. Kraavide sügavus oleneb pinnasest. Turbapinnastes tuleb arvestada ka turba vajumisega. Kraavide lang tuleb valida selline, et poleks karta uhtmete settimist ega ka uhtumist
annaabi.ee 
