· Järelikult integraali alune avaldis ei sõltu protsessi teest ja onigal juhul konstantne. Entroopia- on olekuparameeter, mis ei sõltu üleminekuteest süsteemi kahe tasakaalulise oleku vahel, vaid ainult süsteemi olekust. dS= dQ/T Kui süsteemi enda entroopia väheneb, siis ümbruse entoopia kasvab st entroopia on jääv. TD II printsiibi uus sõnastus (üldine)- Mistahes looduslikus protsessis suvalise süsteemi ja tema ümbruskonna koguentroopia suureneb = AS:on suurem kui 0 Entroopia tõlgendused: · Molekulide liikumine korrapäratu- korrapäratuse mõõduks termodünaamiline tõenäosus W · Planck näitas, et kehtib seos : S= k ln W. · Seega entroopia on teisiti öeldes korrapäratuse mõõt. · Igapäevaelust- kui ei korista siis korter läheb segamini st entroopia kasvab TD I : T dS= dU+dA 1) Isotermiline- 2) Isobaariline- 3) Isohooriline- 4) Adiabaatiline- Impulss= liikumise hulk
Kui mistahes süsteemi (või tema ümb-ruskonna) entroopia muutub suuruse Q / T võrra, siis sa-mal ajal ümbruskonna (süsteemi) entroopia muut on -Q/T. Mis tähendab, et entroopia kogumuut S = 0. Kõikides reaalsetes (pööramatutes) protsessides entroopia kasvab. Sellest reeglist pole seni kõrvalekaldeid leitud. Esita-tu põhjal võib anda termodünaamika teise printsiibi üldise sõnastuse: mistahes looduslikus protsessis suvalise süsteemi ja tema ümbruskonna koguentroopia suureneb: S > 0. Entroopia kui süsteemi seisundit kirjeldava parameetri lahti-seletamiseks võib anda veel ühe lähenemisnurga. Molekulide soojusliikumise oluliseks erinevuseks teistest lii-kumisvormidest on kaootilisus, korrapäratus. Gaasi antud makroskoopiline seisund teatud keskmiste parameetrite väär-tustega on tegelikult lähedaste mikroseisundite pidev vahel-dumine, kus mikroseisundid erinevad üksteisest molekulide tiheduse jaotuse ning molekulide energia jaotuse poolest
s=s 2− s1 =∫1 . (4.16) T Seosega (4.16) on defineeritud entroopia muut pöörduvate protsesside korral. Entroopia omadused: 1. Süsteemi entroopia on määratud vaid aditiivse (ehk otsaliidetava) konstandi täpsusega. 2. Entroopia on aditiivne suurus. Olgu süsteem moodustatud alamsüsteemidest, mille temperatuurid on omavehel võrdsed. Siis süsteemi koguentroopia on võrdne alamsüsteemide entroopiate summaga. 3. Soojusvahetuse puudumisel on entroopia muutus tasakaalulises (ehk pöörduvas) protsessis võrdne nulliga. Q 0 Kuivõrd ds= = =0 , siis ka ds=0 ning s=∫ ds=0 . T T 4. Jääval ruumalal on entroopia muut monotoonselt kasvav funktsioon süsteemi siseenergiast. Lähtume termodünaamika I seadusest: Q=d U A , kuivõrd V =const , siis A=0
annaabi.ee 
