Tähendab patust vabanemist, õigeksmõistu, andestust surmajärgseks eluks Soterioloogia (kr. soter – päästja) – õpetus lunastajast/päästjast ehk pühast jumalikust isikust, keda oodatakse lunastama/päästma Lüsioloogia – laiemas mõttes vabanemisõpetus üldse (lunastaja/päästja ootuse või käitumisreeglite järgimise kaudu) Vabanemine/lunastus võib toimuda: indiviidi tasandil ( askeesis erakuna; indiviidil tema omausus) grupi tasandil (religioosse kogudusena, indiviidil koguduse liikmena) sisemiste väärtuste tasandil (religioonile omase eetika ja ühiskonna käitumisreeglite kaudu)
Hiljem ehitati ka torn, mis valmis 1910. aastal. Kogudus oli väike ja loa saamine uue koguduse moodustamiseks Tsaari valitsuselt oli väga raske, siis liitis vend Peet Peterson ,kes oli koguduse esimeseks vanemaks, Viljandi koguduse Pärnu Baptistikoguduse alluvusse ja nii sai Viljandi kogudusest Pärnu Esimese Baptistikoguse osakond. Koguduse töö Eesti Vabariigi ajal Viljandi Baptistikogudus sai iseseisvaks koguduseks alles Eesti Vabariigi ajal ja nii registreeriti see iseseisva kogudusena Eesti Baptistikoguduste Liidus 14. septembril 1919.a. Koguduse esimeseks vanemaks sai Peet Peterson, kes oli seda tööd siin juhtinud juba 10 aastat. Kahjuks ei saanud ta olla sellel tööpostil aastatki, sest Issand kutsus oma ustava sulase koju 6.septembril 1920.a. Uus periood koguduse elus oli üsna murettekitav, sest järgneva 20 aasta jooksul (1920-1940) oli kogudsel 6 vanemat. Aastail 1920-1922 teenisid kogudust Peet Saks ja Jaan Tomm, kumbki ainult aasta
Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaariigi koosseisu 1721. aastal. Esimene islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas ( Tallinna Muhamedi Usuühing ). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse, jätkati mitteametlikult viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tartu Kultuuri Selts ning aasta hiljrm alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. 1995. a. Eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Käesoleval ajal on Eesti moslemid peamiselt tatarlased, aserbadzaanid, kasahhid ja usbekid, kuid üllatavalt jõudsalt kasvab ka ,,isehakanud" moslemite arv. ( Ibrahim 2002: 66 ) 16 Kasutatud kirjandus Annemartie Schimmel, Islam. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2001
annaabi.ee 
