Aeg- ajalt üritati ka viimsetpäeva ennustada. Ajaarvamisi levis keskajal mitu erinevat varianti - ühed lugesid ajaarvamise alguspunktiks Kristuse sündi, teised aga maailma loomist, mis olevat toimunud aastal 5508. Keskajal arvati, et Maa on lapiku leivapätsi suurune ning ujub ookeanis, toetudes vaaladele või hiiglaslikele kilpkonnadele. Üle maailmaserva kukkumise ohtu peeti väga võimalikuks. Kirik oli keskajal väga tähtis organisatsioon. Koguduseliikmetelt võeti kirikukümnist. Kirik hoidis oma kontrolli all kogu ühiskonda. Kolmanda peatüki sisuks on feodaalid ja rüütliväed. See teema mind muidu eriti ei huvitaks, aga siin raamatus oli kirjutatud kõigest väga huvitavast küljest. Feodaalide peamine tegevus keskajal oli sõdimine ja röövimine. Ehitati palju linnuseid ja ehitamine arenes aina edasi. Linnused muutusid järjest tugevamaks ja raskemini vallutatavaks. Jõukama feodaali linnuses oli lausa kaks õue tavapärase ühe asemel.
Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist – kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond, mis seni oli olnud ebaseaduslik ja tagakiusatud, kõik õigused. Kirik, mis oli värskelt
annaabi.ee 
