Paavsite prestiiz oli aastakümneid kestnud tülide tõttu nõrgenenud ning rahvuskirikute tugevnemine valmistas teed protestantlikule reformatsioonile. Peale paavsti kuulusid vaimulikku seisusse ja mingad ja nunnad, kes olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse vaimulikesse ordudesse nt. benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist, kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks
tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Üks kuulsamaid benediktlaste kloostreid on Cluny. Tsistertslased Loode-Prantusmaale tekkinud uus ordu, mis lähtus benediktlaste reeglites, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu
ülesannetele korraldaks vaeste ja haigete eest hoolitsemist ning valiti ühislaeka eestseisjad. (Kala 2007: 13-17.) 1525. aastal teeb Lange Tallinna raele veel rida ettepanekuid kirikuelu ümberkorraldamiseks. Lühidalt seisnesid need järgmises: teenistuse pidamine saksa keeles, iga kiriku juurde täiendavalt nelja vaimuliku palkamine ja neile elamiseks korterite muretsemine, Niguliste kiriku juurde kooli rajamine, kogudusekirikutes ja dominiiklaste juures iga nädal jutluste pidamine, mittesakslastele eraldi kiriku määramine, kus neid kolm korda nädalas "kristlikult juhatataks". (Samas, teadaolevalt oli hiliskeskajal mittesaksa ehk eestlastele mõeldud kantslid mõlemas Tallinna kogudusekirikus olemas). 19. mail 1525 otsustas raad Lange nõudmised kinnitada. Tallinnast levis usupuhastus 1524. aastal edasi Narva, Rakverre ja Paidesse. Usupuhastuse algus Tartus
annaabi.ee 
