Käib ingel ühes majas saatanaga. ( loomingu vastuolulisus) 1918 "Jumalaga, Ene" vormiotsingud, sümboolika, eelistab ideaalset reaalsele, jätkub absoluudi ihalus, erinevad naisenimed (Ene, Maarja, Eokene, Malleke, Põhjavalge naine 12 jne), jätkub nukrus ja romantika, kõlamängud (Eokene-eo-eo) Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. 1920 "Talihari" ühiskonnakriitiline, isamaaline- Kodumaa laul: tähtsaim väärtus vabadus, (kordab kõigis salmides), äratuntavad sündmused- Jääb inimene ikka, ikka meil veel selleks (Kuperjanovi mälestus), Ärge tapke inimest 1919, retooriline, jõuline pöördumine, ekspressionism (ajaleheartikkel), ajalaulud, maailmas valitseva kurjuse jälestamine-
Sisaldas loodus- ja armastusluulet. Siinne armastusluule on nukker, sees nimetu kurbus (kaunis, igatsuse meeleolud). Selgelt kerkib esile, et autor igatseb elus absoluutse täiuse poole. ,,Jumalaga, Ene!" 1918. Jätkub absoluudi ihalus. Keeleliselt on kogu väga musikaalne, täis kõlamänge. Luuletused on nukrad ja romantilised. Sisse on kirjutatud nägemuslikust. Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. ,,Talihari" 1920. Ühiskonna kriitiline. Visnapuu kurdab, et vanad traditsioonilised, humanistlikud väärtused hakkavad kaduma. ,,Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. ,,Käoorvik" 1920
annaabi.ee 
