suurtükiväe Casimir de Kragen, sotlane Alexander Gordon, Jacques Gordon, Pierre le Fort, Wilhelm van Delden, Schnewentz, Goulitz, Westhoff, Pindegras ja Karl-Gustav Iwanicki ning veel 130 kõrget ohvitseri. Vangi langes ka tsaari ihuarst Dr. Carbonari. Ainsa kindralina pääses kinnivõtmisest Boriss Seremetev, kellest Peeter I tegi järgmisel aastal oma vägede kindralfeldmarssali Fjodor Golovini kõrvale. Vangide koguarvuna on nimetatud 12 000. Peale selle said rootslased sõjasaagiks üle 230 Vene lipu, kõik 180 suurtükki ja rohkesti laskemoona, üle 20 000 musketi ja tsaari sõjakassa, milles oli 32 000 kuldrubla. Venelaste kaotused ei ole täpselt teada, aga Narva all võidelnud vägedest jõudis Novgorodi vähem kui 23 000 meest. Venelaste kogukaotused pidid seega olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Venelasi langes lahingus ja eriti
ümber. 65 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Külastuste hindamine Nagu eespool mainitud, ei loetle haldajad loendurite perioodilise ümberpaigutamise ja valikuliste uuringute kasutamise puhul täpset külastajate arvu, vaid arvestavad selle hinnanguliselt. Hinnangulist kasutust saab väljendada määrana (külastajat/päevas) või koguarvuna (külastajate arv konkreetse hooaja jooksul). Üldjuhul arvutatakse koguarvud korrutades keskmine päevane külastajate arv huvipakkuva ajaperioodi päevade arvuga, mis on korrigeeritud võimalike hinnangulistes näitajates esinevate kõrvalekallete suhtes (Watson jt 2000). Nädalavahetuse päevade liigse esindatuse vältimiseks valimis võib kasutada kihistatud hinnanguid (tööpäevad ja nädalavahetused). 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks
aasta juunikuuni, on andmeid 105 arvatavalt džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestri kohta, millele lisandub 5 külajätsbändi. Nendes osalenud muusikuid on kokku loetletud üle 720. Kõiki neid orkestreid ja muusikute nimesid lähemalt vaadeldes tundub, et oletatav viga ei saa kummalgi juhul olla suurem kui 10%. Seega võime arvestada džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestrite üldarvuna 110 pluss-miinus 5 orkestrit ja džässiliku tantsumuusikaga tegelenud muusikute koguarvuna 720 pluss-miinus 35 isikut. Need on linnade elanike arvu arvestades küllaltki suured numbrid, aidates meil paremini mõista II maailmasõja eelse Eesti tantsumuusikas ja seega ka kultuuri üldpildis toimunud protsesse. Kodumaise džässi arengu algperioodist, mis kestaks 1918. aasta esmakordsest katsest džässi- likku muusikat mängida kuni professionaalse džässbändi tekkimiseni 1925, on säilinud väga
annaabi.ee 
