Vanade uskumuste kohaselt viivad toonekured lahkunute hingesid lõunamaale ja on kaugetelt maadelt perekonnale sõnumitoojateks esivanematelt. 4. Levik ja arvukus Valge-toonekurg elab Euroopa ja Aasia mandri metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Valge-toonekurg on rändlind. Esimesed valge-toonekured saabuvad märtsi lõpus.Enamus jõuab kohale aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Eesti on tema leviala põhjapiir. Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000520 000 lindu. Eestis pesitseb hinnanguliselt 40005000 paari ja nende arvukus kasvab pidevalt. 5. Elupaigad Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna, telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad valge-toonekured kuuske, ka kask ja lehis on küllaltki sagedased pesapuud. Teistel
Esinevalt kõrvukast rätsust on tal lühem saba ning kõikuv lend. Mängul laksutab tiibadega, hääl köhiv "käv..käv..käv..". Aktiivne nii öösel kui päeval. Üldpikkus 37 cm. Sooräts on meil väiksearvuline haudelind, läbirändel sage. Elab rabadel, soodel, randniitudel, luhtadel. Esineb pesitsejana ka Saaremaa ümbruse ja Väinamere väikestel meresaartel nind laidudel, arvatavasti pesitseb vähesel arvul ka Soome lahe saartel. (T. Randla, 1976) talle ette satuvad. Eestis Eesti koguarvukus on ainult 20-100 paari.(eoy.ee) Värbkakk - meie väikseim kakuline: III kategooria kaitsealune liik. Sulestik põhiliselt hall, alapool peaaegu valge, tumedate triipudega. Kõige aktiivsemini tegutseb õhtul hilja. Aktiivne ka päeval. Vibutab sabaga. Hääl peenike vilerida. Ülpikkus 16, 5 cm. Värbkakk on Eestis väiksearvuline paigalind. Asustab kuusa-segametsi, lodusid, metsistunud parke. Põhja-Kõrvemaal on asustustihedus 0,2 paari 1000 ha metsamaa kohta, Eidapere
lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja 16 värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski suurepärane kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik sillerdava jõeveega ilusti ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. [14] Arvukus. Liigi koguarvukus arvatakse Eestis jäävad 200-500 linnu vahele, kuid need isendid pole üle Eesti ühtlaselt jaotunud, vaid on koondunud rohkem Lõuna-, Kagu ja Põhja-Eesti jõgede äärde. [14] Iseärasused. Vette kala järele sukeldudes sõltub jäälind mälust, sest sukeldumise hetkel katab ta silmad röövlindudele omase silmakattega, mis asub laugude ja silmade vahel, ning ei näe enam oma saaklooma. Nii võib jäälind valearvestuse korral teinekord veest väljuda puujupike suus. [14] KOKKUVÕTE