.............................................................9 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks valisin lapse arengu I kooliastmes. Sellega pean silmas eelkõige lapsi vanuses 6/7 kuni 11/12 ehk n-ö eelpuberteediealisi. Kuna ma õpin algklasside õpetajaks, siis meeldib mulle see teema ja on minu edasises elus väga tähtis, sest pean teadma, mis sünnib lapsega sellel ajal. Käesolevas referaadis püüan anda ülevaate nii lapse füüsilisest arengust kui ka vaimsest arengust, sealhulgas kognitiivsusest, intelligentsusest, kõlblusest ja sotsiaalsest arengust. Suurem osa keskendubki just vaimsele arengule. Selleks kasutan erinevate suurmeeste teooriaid. XX sajandit on nimetatud lapse sajandiks. Erinevate teadusalade uurijad süvenesid tol ajal lapse arengu salapärasesse maailma. Saadud teave lapseea tähtsusest inimeseks kujunemisel üllatas ja muutis väljakujunenud suhtumist. Jäi mulje nagu inimkond oleks
struktuurid, mille osad v elemendid on üksteisega seotud teatud süsteemsel viisil (mustritena). Jagatud kultuurilisi skeeme nimetatakse ka kultuurilisteks mudeliteks, mis koordineerivad meie käitumist ja mõtlemist teatud institutsioonides, sündmustes ja ka puhtalt mõtlemisprotsesse. Üks eraldi liik skeeme, mida sageli eristatakse on stsenaariumid (scripts), need puudutavad eeskätt seda, kuidas tuleb teatud sündmuste puhul, teatud andreas Comment: kognitiivsusest 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 16 kultuurisituatsioonides (sageli nö tüüpsituatsioonid) käituda, millist rolli tuleb kellelgi etendada jne (nt visiit arsti juurde, kohtuistung, akadeemiline loeng jpt). Kultuuriantopoloogias on sarnases tähenduses kasutatud mõistet kultuurimustrid. Selle mõiste võttis kasutusele Ruth Benedict oma raamatus Patterns of Culture (1934), selleks et kirjeldada kultuuriliste artefaktide (s.h. sümbolite) spetsiifilist
annaabi.ee 
