kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist On üldteada, et me kogeme asju, millest me mõtleme. Inimesed, kes usuvad iseendasse ja oma võimetesse, on need, kellel on võimalused. Teised seevastu, kes pidevalt kurdavad tagasilöökide ja ebaõnne üle, kogevadki neid pidevalt. Te olete see, millele te oma tähelepanu pidevalt suunate. Et saavutada paremaid tulemusi, peate olema enesekindla suhtumisega ja keskenduma edule. Meie aju toodab meile elukogemusi sõltuvalt talle antavast informatsioonist. Tuleb saada teadlikuks viisist, kuidas te endaga suhtlete. Suhtumine iseendasse, oma maailma ja oma asukohta on asi, mida saab kontrollida 100%. Omage põlevat soovi
inertsus ja tahtenõrkus, nad annavad järele väikeste sammude kaupa, pettes end lohutustega järeleandmiste ajutisusest. Nende mõttemaailmas valitseks otsekui mingi hierarhia -- väikesed kompromissid on lubatud, suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed, minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis. Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga: välismaailm on üksiku suhtes vaenulik jõud. Ruuben arutleb: «Üksikisik ei tähendanud midagi» ja «see oli mingi imelik isetöötav masinavärk». Seetõttu kaobki tegelasel kujutlus endast kui vaba tahtega isikust, kui