Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut.
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut.
Nt teraviljatoodang jäi vajadusele alla kolmandiku, lihatoodang poole võrra vajalikust. Linnades kehtestati kaardisüsteemid, anti normide kaupa süüa. Keelati ka teatud toiduainete väljavedu, jm piirangud, nt vorsti ja juustu valmistamine keelati. Olukord stabiliseerus veebruaris, mil tulid tervaviljalaevad Inglismaalt. Ülimalt viletsas seisus oli riigi rahanduslik olukord. Eestil polnud olnud kunagi iseseisvat rahanduspoliitikat vms. Rahandus ja pangandus kogeused olid pm olematud. Pärast sakslaste lahkumist võtsid nad endaga kaasa ka riigikassa. Esimesed kulud kaeti eraisikutelt saadavate annetustega. Eestis oli käibel mitu valuutat. Tsaaritubladele lisandusid duumarublad ja kerenskid, saksa riigimargad ja okupeeritud aladele mõeldud ostmargad. Iseloomulik kiire inflatsioon ja ebakindel kurss. 1918. nov sai Eesti ametlikuks väärninguks Eesti mark (1mark=100 penni), määrates kindlaks selle vahekorra teiste valuutadega. Maist alates oli see
annaabi.ee 
