viineritükk. Ära kunagi lahuta neid kätega, sest emane võib rünnata ka sinu sõrmi! Protseduuri võid korraldada järgmisel ning jätkata seni, kuni emane laseb isase ligi. Kui emane on valmis viljastumiseks, jääb ta liikumatult paigale, sirutab end seljast ja ajab saba püsti. Kindlasti ei tohi panna õde ja venda paarituma, sest tagajärjed võivad olla halvad (tulevad haiged hamstrid). Kui hamstreid ostad ja tahad hiljem paarituma panna neid siis küsi kogenumalt müüjalt ega need pole õde ja vend. Paaritumine • Enne tegelikku paaritumist nuusutab ja lakub isane emast, alles seejärel paaritub mitu korda, mille vaheaegadel ta end kiiresti peseb. Mõned kogenematud loomad võivad emasega paarituda valest otsast ( pea poolt). Seda saab hõlpsasti korrigeerida. Emane annab isasele paaritumiseks aega 15-30 minutit. Seejärel muutub emake taas aktiivseks ning isane peab kärmesti põgenema.
Tema küpsus kunstnikuna oli niivõrd ilmne, et tal ei tarvitsenud õiendada eksameid teoreetilistes ainetes. Peale lõpetamist täitis Viiralt ,,Pallase" kunstikoolis graafikaateljee juhataja kohuseid. Pedagoogiamet ei sobinud talle. Lõpetamisele järgnenud aastal kulus kogu tema energia tööle kõikvõimalikes graafilistes tehnikates. Lootes lähemal ajal saada Pariisi- stipendiumi, täiustaas Viiralt teadlikult oma tehnilist pagasit, et kogenumalt sukelduda sealsesse kunstiellu. Ta töötas puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias. 1925.aasta mais määratakse Viiraltile Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastane stipendium enesetäiendamiseks Pariisis. Sõit saab teoks sama aasta sügisel. 8.novembril jõuab Viiralt linna, mis saab alle kiiresti nii omaseks, et siit lahkuma sunnib teda ainult sõda. Ei heidutanud Viiraltit kodumaalt saabuvad keelitused ,,Pallases" oodati teda graafikaateljee
Elame ühiskonnas, kus meie igapäevaelu iseloomustavad artefaktid ja sõltuvus teadmistest. Inimesed ei saa õppimist vältida ning osalus erinevates tegevusvormides annab inimesele kogemusi, mida nad omaks võtavad. Tänapäeval nii väljapaistvad institutsionaalsed teadmised ja oskused täiendavad pedagoogikat, mis on kodeeritud sotsiaalsetesse praktikatesse ühiskonnas üldises. Õppur laenab õppeprotsessis kogenumalt isikult kompetentsuse ja arendab ülesannet lahendades järk-järgult välja suurema iseseisvuse, vallates lõpuks kogu protsessi. Haridust käsitletakse üha enam elukestva projektina. Osalus formaalhariduses pole mitte enam võimalus, vaid vajadus ning paljudes riikides seaduslik sund. Tehnika areng, muutused tegevuse organiseerimises ja töö sisus on viinud vajaduseni pidevalt õppida. Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitusvorm hakkab kaotama oma
annaabi.ee 
