lihtsalt minema Tallinnast ning olla kõigest sellest jamast eemal. "Olen tüdinenud sõnadest, mis üksnes käänavad ja väänavad asju ja ajavad keele sõlme" lk90 Nõustun saja protsendiliselt!!!!! "Tahan rohtu, mis rahustab mu südame ja teeb selle kivisarnaseks" lk 90 Peale mõnda sündmust, mis väga palju haiget teeb, paneb ennastki igatsema sellise rohu olemasolu. “Miks sa ometi minult oma kogenematuses nõu ei küsinud, mu isand, sest mina olen palju näinud ja tean palju, kuigi nii ei arvaks. Ka mina olen naistega maganud, kuigi sellest on kaua aegamöödas, ja ma kinnitan sulle, et leib, õlu ja täis kõht on parem kui ka kõige ilusama naise süli.” lk108 Tahaksin siinkohal öelda, et kerge öelda raske teha. On kerge öelda, et miks nõu ei küsinud kuid lõppude lõpuks õpib kõige
juba mõnda aega jälle kuninga õuedaam olla. Siiamaani ei ole kuningas talle rohkem tähelepanu pööranud kui oma naise ülejäänud kolmesajale ilusale hoovipreilile. Nüüd hakkab ta omma hinges Anne'iga tegelema, teda õe Maryga võrdlema. Ja vaata vaid! Anne on teistsugune, täiesti teistsugune kui Mary, see rumalalt koketne väike naine, kelle omal ajal Francois I võttis tema lapselikus, neiulikus kogenematuses ja pärast seda põlastavalt hooraks nimetas. Nõnda langes Mary juba küpse viljana Henry sülle. Kuid tema neli aastat noorem õde Anne näib selles asjas täiesti teistsugune olevat. Ta ei ole küll vähem koketne kui Mary ja prantsuse muretus, mida ta koges Francois I õukonnas, näib olevat tema olemusse oma jäljed jätnud. Aga sellegipoolest on ta teistsugune. Tema võitlusvalmis hinges on vääramatut meelekindlust.
annaabi.ee 
