lastele antav võimalus tegutseda. · Uueneva õpetaja õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsust ja enesesuunamist. · Õpetamine peab ennetama lapse arengut. · Õpetaja tegevuses on oluline pidevalt jälgida laste arengut. · Alushariduse tähtsamad mõjud lapsele on kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine · Õppimise rütmi mõjutavad nii bioloogiline ja päritu kui ka lapse sotsiaalne keskkond ja kogemustaust. · Eelõpetuse alustamisega püütakse lapse tegevus muuta piisavalt koduseks, et laps mõistaks eelõpetuse igapäevategevusi kodus saadud kogemuste alusel ja et kool ja kodu on omavahel seotud. · Täiskasvanu peab õppima lapsi kuulama. · Last peab tihedalt jägima,vaatlema Tahtsin teada · Tahtsime teada,et miks õppekava ei võiks sisaldada nii õpivajadust lähtuvat kui ka üldhariduse vaatenurka lähtuvat. Hulaja aga tõi välja oma raamatus, et nad ainult
nii, et omandamine vastab lapse viisile uurida reaalsust) · Lapsed õpivad mängu kaudu (laps loob mängu kaudu kogemusi, elamusi ja uut) · Lastel on sünnipärane vajadus teada ja selgusele jõuda (täiskasvanute ülesanne on toita lapse õppimisindu) · Iga laps õpib oma individuaalses rütmis. Õppimise rütmi mõjutavad nii bioloogiline ja päritu kui ka lapse sotsiaalne keskkond ja kogemustaust. Lapse õppimine Lapsepõlves annavad õppimisele aluse rühmakaaslased, mäng ja täiskasvanute poolt kujundatud õpikeskkond ja selle kaudu lastele antav võimalus tegutseda. · Mäng: Mängu on vaadeldud laste vaba ajana ja lapsepõlve imelise seisundina (vaba mäng). Õpetamist on aga nähtud laste koolivalmiduse saavutamise alusena. Mängides elavad lapsed läbi neid vastastikuseid suhteid, tundeid ja tegutsemisviise, mida nad on kogenud ja näinud.
Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine (Hujala, 2004). Hujala- Huttunen ja Nivala (1996) tõdevad, et vanemad ja õpetajad vaatavad eelõpetust igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe lapsega, erinev kogemustaust, erinevad oskused ja arusaamise profiil jne. Toimiva koostöö aluseks on õpetaja ja lapsevanemate rollijaotus, omavahelise vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramine. Niiviisi saavad nii vanemad kui ka õpetaja teadlikuks sellest, mida vastaspool ootab (Hujala, 2004). Sotsiaalse olendina on lapse arengus kesksel kohal tema sotsiaalsus – kujunemine isiksuseks ja kodanikuks. Arengutingimusi loovad täiskasvanud, kes last ümbritsevad. Kasvatus on sama vana kui inimkond üldse
annaabi.ee 
