Minu jahisaak on masendavalt raskesti tabatav; niipea kui ta taandub ühe argumendi ees, ilmub "ta" taas uues kuues, näiliselt süütu kõikide süüdistuste ees. [2659] Millist ettekujutust kvaalidest ma püüan välja juurida? Kõigel reaalsel on omadused ning kuna ma ei eita teadvusliku kogemuse reaalsust, möönan ma, et teadvuslikul kogemusel on omadusi. Enamgi veel, ma möönan, et iga isiku teadvusseisunditel on omadusi, mille tõttu noil seisunditel on selline kogemussisu, nagu neil on. See tähendab, et alati kui keegi kogeb, et miski on pigem ühtviisi kui teisiti, on see tõene tänu neis sel ajal millegi toimumise mingisugusele omadusele, kuid need oma- dused erinevad traditsiooniliselt teadvusele külge kleebitud omadustest sedavõrd, et oleks äärmiselt eksitav kutsuda ainsatki nende hulgast mõneks kauaotsitud kvaaliks. Kvaalid peaksid olema erilised omadused, oma teatud raskesti defineeritaval viisil. Minu väide mis tuleb tähelepanu keskpunkti
saame teada vaid midagi dispositsioonilist jõudude ja võimude kohta. Maailm iseeneses võib olla teistsugune, ent see pole tunnetatav. 60. Asjad ja mõistmine Locke järgi seisnevad mõisted ning arusaamine selles, et vaimus on midagi, mis sarnaneb sellele asjale, mis selle põhjustab. Kant pakkus välja uue mõistetekäsitluse: mõiste kui organiseeriv printsiip või reegel andmevoo korrastamiseks. Samad mõisted loovad sama arusaamise, ehkki kogemussisu võib olla teistsugune. Ehk tekkisid eelnevalt kirjeldatud probleemid selle rollitõttu, mis pandi peale asjadele, mis pidid meis ideid tekitama. Kantiaanlikult mõeldes loobume sellest sõltuvusest asjadest. Mõistame põhjuslikkust, seadust, aega ja ruumi hoopis tunnetuse tarvilike viiside või eeltingimustena need moodustavadraamistiku, mis aitab organiseerida meie kogemust. Aeg (sisemeele kaemuse vorm); ruum (välismeele kaemuse vorm).
annaabi.ee 
